Riigikogu võttis vastu järgmise aasta riigieelarve

Foto: Arvo Meeks

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks tuleva aasta riigieelarve, mille järgi on tulude maht 13,13 miljardit, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringuid 716 miljonit eurot.

Maksukoormus on järgmisel aastal 33,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), mida on ühe protsendipunkti võrra vähem tänavusest tasemest. Valitsussektori võlakoormus on 6,36 miljardit eurot ehk 19,7 protsenti SKP-st, mida on pea 5 protsendipunkti vähem kui kevadel hinnatud.

Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui ka riigieelarve strateegiaga aastateks 2022–2025.

Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud ühe protsendi.

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on -2,6 protsenti SKP-st, mis on 0,8 protsendipunkti parem tulemus kui kevadel planeeritud. Nominaalne positsioon on -2,2 protsenti SKPst, millega Eesti vastaks juba järgmisel aastal Euroopa Liidu eelarvereeglitele, mis on Covid-19 kriisi ajaks ajutiselt peatatud. Kevadel hinnati, et Eesti saavutab eesmärgi alles 2024. aastaks.

Oodatud palgatõus

Järgmisel aastal kasvavad eelarve eelnõu järgi meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike, päästjate ja kultuuritöötajate palgad. Riigieelarvega tagatakse meditsiinitöötajate kollektiivlepingus kokkulepitud tervishoiutöötajate palgatõus – arstide ja õdede miinimumtunnitasu üle 7 protsendi ning hooldustöötajatel üle 9 protsendi. Samuti tõuseb riigi rahastatud hoolekandeteenuste osutajate palk õendustöötajatega samale tasemele.

2022. aasta riigieelarve koostamisel lähtuti riigi eelarvestrateegiast aastateks 2022–2025, valitsuse tegevusprogrammist, Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest ja rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist. Tegevusi kavandatakse nendele vastavalt.

Riigieelarve seaduse eelnõu poolt hääletas 59 riigikogu liiget ja vastu oli 37 saadikut.​