:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2021/10/27/14169295t1h5e96.png)
MKMi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul võib elektri järsu kallinemise taustal küll esmapilgul tunduda kasulik liikuda tagasi reguleeritud hindadele, kuid pikemas perspektiivis on selline lahendus kulukam.
Jaanus Uiga: reguleeritud elektrihindadele naasmine on tarbijatele vabaturust kallim lahendus (19)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga rääkis, et elektri hinnad on Soomes ja Baltimaades kerkinud erinevate ebasoodsate asjaolude seninägematul määral kokkulangemisel.
«Erakordselt külmad talveilmad, tuulevaikus, hüdrojaamade madal tootmistase, maailmaturul mitmekordseks tõusnud gaasi ja vedelkütuste hinnad, väga kõrge CO2 hind ning mitmete Baltimaade elektrijaamade ajutised avariilised seisakud mängivad hinnatõusus kõik oma rolli,» märkis Uiga. «Nende mõjude taandudes hind langeb.»
Sellises olukorras võib tema sõnul esmapilgul tunduda kasulik liikuda tagasi reguleeritud hindadele, kuid pikemas perspektiivis on selline lahendus kulukam. «Reguleeritud turu puhul tuleks garanteerida kõigile elektriturul osalejatele kindel elektri hind ning lubatud töötunnid, mis välistaks efektiivse konkurentsi tootjate vahel,» kirjeldas Uiga. «Eesti avas elektrituru täielikult 2013. aastal ning tänu konkurentsipõhisele hinnale oleme tegelikult seni saanud igal aastal paremat keskmist elektri turuhinda kui seda oleks saanud reguleeritud hinnaga jätkumisel.»
Ta selgitas, et näiteks peaksime praeguse CO2 hinna juures garanteerima põlevkivi elektrijaama puhul kogu aeg hinna, mis on suurem kui 120 €/MWh ja seda ka nendel tundidel, kui elektri turuhind oleks tegelikult oluliselt madalam. Samuti oleks reguleeritud hindade puhul vaja eraldi tagada uute tootmisvõimsuste rajamise kulud ning võimalused uutel tegijatel turule sisenemiseks on ahtamad.
«Reguleeritud elektrituru ühte ohtu oleme hiljuti näinud näiteks juba Hiinas, kus tootmiseks vajalike kütuste ja CO2 hindade kiirete muutuste ja reguleeritud müügihinna koosmõjul on elektrijaamad sunnitud seiskuma. Jaamu on keeruline töös hoida ja neid kütusega varustada, kui iga toodetud energiaühik toodab kahjumit,» ütles Uiga. «Tulemuseks oli küll stabiilne hinnatase, aga kõigile tarbijatele elektrit ei jagunud.»
Vabaturu tingimustes on tootjatel võimalik paindlikult oma hinda kujundada ning seeläbi elektriga varustamist jätkata ka ajal, mil tootmiskulud on ajutiselt kõrgemal. Tootmiskulude langedes langeb kiirelt ka börsihind.
«Selge on ka see, et oma naabrite elektrijaamadeta oleks meil varustuskindluse tagamine oluliselt keerulisem ja kulukam,» sõnas ta.
Eestis on reguleeritavat elektritootmisvõimsust ligi 1770 MW, millest reaalselt töös on viimasel ajal olnud ca 1000 MW, ülejäänu on ilmastikust sõltuv tootmine. Talvine tiputarbimine on ca 1550 MW.
«Aga ka siis, kui meil oleks töötavaid juhitavaid jaamu näiteks 1600 MW jagu, peab arvestama, et nii elektrijaamades kui ka ühendustes esineb ikka rikkeid ning need kipuvad juhtuma kõige ebasobivamatel aegadel,» märkis Uiga. «Seega oleks vaid enda tootmisele lootma jäädes vaja oluliselt rohkem tootmisvõimsust, milles osa oleks nii-öelda varus ja mille kulud on samuti vaja tarbijatel katta. Seetõttu on meile kasulik, et meie ühendused naabersüsteemidega on tugevad ning saame neid rikete korral vajadusel kasutada oma varustuskindluse tagamiseks, samamoodi aitame vajadusel ka neid. Kui astume kõige ebasobivamal momendil elektriturult välja, siis pole meil põhjust eeldada, et edaspidi meie elektri varustuskindlust aitaks tagada ka naabrite elektrijaamad.»
Elektrikaubandus Venemaaga toimib Uiga sõnul Baltimaades ka praegu, seda nii Vene-Läti kui ka Kaliningrad-Leedu ühenduste läbi. Samuti liiguvad energiavood Eesti ja teiste Balti riikide vahel paljudel tundidel just läbi mandri-Venemaa võrgu. «Oleme enda gaasi- ja elektrisõltuvust kolmandatest riikidest riskide maandamiseks siiski järk-järgult vähendamas, et süsteemi kõik juhtimisfunktsioonid oleksid Eesti või teiste EL riikide ühise kontrolli all. Lisaks on näiteks maagaasi tarbimine Eestis viimasel kümnendil vähenenud ligi 60% ning praeguses olukorras näeme, et oleme sellest võitnud.»