Elektrijaamade korralisi hooldusi ei koordineeri keegi

Detsembri teises pooles peaksid hoolduses olevad elektrijaamade seadmed hakkama töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada. Foto: Sander Ilvest

Kuidas saab niimoodi olla, et ühtse elektrituru tingimustes pannakse elektrijaamad suure nõudluse ajal korraliseks hoolduseks seisma. Kas keegi siis ei kontrolli ega koordineeri?

Kõrge elektrihinna peamise põhjusena tuuakse tootmisvõimsuste nappust ning asjaolu, et jaamad on rivist väljas. Kas riketega või korralise hoolduse tõttu.

Nii selgitas Elering esmaspäeva tööpäeva lõpus, et esmaspäeva hommikuse seisuga oli turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada.

Kuidas aga saab nii olla, et ühtsel elektriturul käreda külmaga elektrijaamad hoolduses on?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda selgitas, et elektritootjatel on kohustus turgu plaanilistest hooldustest teavitada. Vastav info on elektribörsil Nord Pool olemas. Energiaregulaatorid ehk meie puhul süsteemihaldur Elering ning konkurentsiamet jälgivad, et turumajandus toimiks ja läbi katkestuste ei toimuks manipuleerimist hindadega.

Kuidas aga see jälgimine toimub ning kes koordineerib, et korraga kõik elektrijaamad hoolduses ei oleks? Tundub, et seda ei tee keegi.

«Eleringi ülesanne on tagada, et tuled põleksid ja toad oleksid soojad, ning kindlustada süsteemi toimimine ka turuhälvete korral,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi esmaspäevaõhtuses pressiteates.

Eleringi kommunikatsiooniosakonna projektijuht Elo Ellermaa kinnitas, et Elering ei sekku reeglina tootmisseadmete omanike hoolduskavadesse. «Eeldus on, et turuosalised planeerivad oma tootmisseadmete hooldusi nii, et need oleksid ajastatud aegadele, kus vajadus tootmise järele on väiksem,» lausus ta.

Regiooni tasemel hindavad süsteemihaldurid Eleringi kinnitusel elektrisüsteemi piisavust. Selles hinnangus võetakse arvesse nii olemasolevad tootmisvõimsused kui ka piiriülesed ülekandevõimsused. «Näiteks 2021/2022. aasta talveperioodi kohta on hinnang, et külmalaine korral on Balti regioonis varustuskindlus tagatud, kuigi varustuskindluse varu on suhteliselt väike,» märkis ta.