R, 27.05.2022

Eesti kaalub väikeste moodulreaktorite rajamist tuumaenergia tootmiseks

Merike Lees
Eesti kaalub väikeste moodulreaktorite rajamist tuumaenergia tootmiseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ehitusjärgus olev tuumaelektrijaam Ostrowiecis.
Ehitusjärgus olev tuumaelektrijaam Ostrowiecis. Foto: Wojciech Pacewicz

Tuumaenergia töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Münti sõnul on Eesti kaalumas väikeste moodulreaktorite rajamist, mille täpsete ehituskulude kohta pole veel piisavalt andmeid.

«Arendajate hinnangul võiks ühe 300 MW reaktori ehitamisele kuluda ümbes üks miljard eurot,» rääkis Münt. «Lisaks tuleb tuumaenergia kasutusele võtmisel arvestada ka riigile tekkivate püsikuludega tuumaohutuse järelevalvesüsteemi loomiseks, lubade väljastamiseks ning rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.»

Sellise tuumaelektrijaama rajamine on pikaajaline protsess, mis võtab ligi 15 aastat aega.

«Enne otsuse tegemist on vaja analüüsida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutusele võtuga kaasneksid, sealhulgas ka seda, kas riigis oleks üldse tuumajaama ehitamiseks ja kasutatud tuumajäätmete lõppladustamiseks potentsiaalselt sobivaid kohti,» ütles Münt.

Tuumaenergia töörühma tegevuse lõpparuanne valmib praeguste plaanide kohaselt 2024. aastal ning selle põhjal teevad valitsus ja riigikogu tuumaenergia osas otsuse.

Enne otsuse tegemist on vaja analüüsida kõiki aspekte, mis tuumaenergia kasutusele võtuga kaasneksid, sealhulgas ka seda, kas riigis oleks üldse tuumajaama ehitamiseks ja kasutatud tuumajäätmete lõppladustamiseks potentsiaalselt sobivaid kohti.

Meelis Münt.

Tuumaenergia kasutusele võtu otsuse vastuvõtmisest kuni jaamas elektritootmise alguseni kulub hinnanguliselt 10 aastat. Kui Eesti otsustab 2024. aastal tuumaenergia kasuks, alustaks tuumaelektrijaam kõige varem tööd 2035. aasta paiku.

Kasutatud tuumakütuse ehk nn tuumajäätmete osaline taaskasutamine on võimalik ning nende ringlussevõtu võimaluste suurendamiseks tehakse pidevat teadus- ja arendustööd. Mitmed riigid ei käsitle kasutatud tuumakütust enam jäätme, vaid potentsiaalse ressursina uue kütuse tootmiseks.

«Sellest hoolimata ei saa tuumaprogramm põhineda eeldusel, et tuumajäätmeid üldse ei teki,» ütles Münt. «Riik peab otsuse vastuvõtmisel olema valmis ka jäätmete pikaajaliseks ladustamiseks ning veenduma, et lõppladustuspaiga rajamine on võimalik, kui selleks peaks vajadus tekkima.»

Tuumaenergia kasutusele võtu analüüsimisel tuleb vaadelda kogu tuumajaama elutsüklit selle ehitamisest kuni lammutamiseni. Lisaks kasutatud tuumakütusele peab arvestama ka jaamas tekkivate muude radioaktiivsete jäätmete ladustamise vajadusega.

Keskkonnaministeerium saatis sel nädalal riigiasutustele kutse nimetada oma esindaja loodavasse alltöörühma, mis hakkab tegelema tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumakütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsiga.

Töörühma ülesandeks on kaasata vajadusel eksperte ning moodustada eesmärkide saavutamiseks valdkondlikud ekspertgrupid, kuhu kuuluvad pädevad ministeeriumite, ülikoolide, huvirühmade ja erialaliitude esindajad.

Märksõnad
Tagasi üles