Tallinna lennujaamas valmis 74 miljonit eurot maksev lennuliiklusala

Tallinna lennujaamas on valmimas viimase kümnendi suurim arendus – lennuliiklusala laiendus, mis läks maksma 74 miljonit eurot, millest 35 miljonit tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

«See 74 miljonit puudutab peamiselt lennuliiklusala ja kõiki tegevusi, mis toimuvad platsil,» ütles Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Riivo Tuvike.

Ehitustööde tulemusena avati novembris õhusõidukitele lõunapoolne uus perrooniala ja uued ruleerimisteed, laiendati idapoolset jäätõrjeala ja mootorite testimisala. Patrull- ja hooldesõidukitele avati lõunapoolne ringtee.

Reisijate jaoks tähendab see seda, et Tallinnas saavad maanduda suuremad lennukid, kuna lennuliiklusala on muutunud suuremaks.

Lennujaam tervikuna on muutunud rohelisemaks ja keskkonnasõbralikumaks, sest kõik kemikaalid, mida jäätõrjeks kasutatakse, saab nüüd kokku koguda, rääkis Tuvike.

Samuti on paranenud lennuohutus, sest lennujaamal on oluliselt parem tehnika, millega lennurada hooldada. Lennujaam investeeris uude tehnikasse kuus miljonit eurot ja kasutab nüüd maailmatasemel tehnikat, mis on kasutuses kõigis suuremates lennujaamades üle maailma.

Lisaks on loodud eeldused, et hakata kasutama lennujaama lõunapoolset ala, kuhu saab rajada oluliselt rohkem angeaare ja hooneid.

«Praegu on meil umbes 30 000 ruutmeetrit angaare, kuid kui me kõik valmis ehitame, siis on meil kokku 120 000 ruutmeetrit pinda ja potentsiaali veel enamakski,» rääkis Tuvike. «See annab meile võimaluse oluliselt suurendada ärisid lennujaamas, mis tähendab uusi ettevõtteid ja uusi töökohti.»

Paralleelset tehakse jooksvalt töid ka terminalis, laiendatakse eelootealasid Schengeni poolel ja järgmisel aastal ka mitte-Schengeni poolel. Samuti hakatakse laiendama piirialasid, Türgist või Egiptusest tulijatele. Laiendatakse ka julgestusala ning kommertsala. Kõik need tööd on plaanitud xteha aastatel 2022-23, osaliselt ka 2024. Lisaks on plaanis ehitada täis ka lennuterminali ja trammiterminali vaheline parkimisplats, mille ehitus jääb 2024. aastast edasi.

​

Mul oli paralleelselt töös 32 eri objekti, mis on võrdne 32 maja ehitusega, kusjuures kogu lennuliiklus pidi kogu aeg olema tagatud.

Marko Pikk, KMG peaprojektijuht

Terminalide läbilaskevõime suurendamine on eelduseks, et 2024. aastal saaks Tallinna lennujaam teenindada neli miljonit reisijat.

Töid juhtinud KMG Inseneriehituse peaprojektijuhi Marko Pika sõnul ei arvanud ta, et tegu on nii keerulise projektiga. Keeruliseks tegi maa-ala suurus, mille ta jagas 32 eri objektiks. «Mul oli paralleelselt töös 32 eri objekti, mis on võrdne 32 maja ehitusega, kusjuures kogu lennuliiklus pidi kogu aeg olema tagatud,» rääkis Pikk.

Kokku pandi lennujaamas 63 Lilleküla staadioni ulatuses asfalti ja rajati 13 km sademevee-, drenaaži ja reoveetorustiku.

Lennuliiklusala arendusprojekt viidi ellu mitmes etapis aastatel 2012-2021, viimased tegevused kestavad veel 2023. aastani.