Elektrimüüjad jagavad kokkuhoiunippe: LED-tuled, päikesepaneelid, nutikad pesumasinad

Jõulutuled on sel aastal pööraselt kallis lõbu Foto: SWNS/ScanPix

Õues on külm ja elekter on röögatult kallis. Seepärast küsisime elektrimüüjatelt nõu, kuidas võiksid kodutarbijad oma elu korraldada nii, et tuba oleks soe ja raha jätkuks ka muuks kui kütteks. 

Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu soovitab elektri kokkuhoidmiseks kasutada LED-pirne, energiasäästlike kodumasinaid ja võimaluse korral tarvitada elektrit rohkem öösel või nädalavahetusel.

Sama nõu annab tarbijatele ka VKG. «Kõige enam tarbivad kodumajapidamistes elektrit boilerid ja pumbad, elektriahjud ja -pliidid, pesu- ja nõudepesumasinad, triikrauad, veekeetjad, elektriradiaatorid ja soojapuhurid,» loetleb VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. Neid seadmeid võiks kasutada soodsamal ajal.

Näiteks saab seadistada taimeriga nõudepesumasina või pesumasina. Need saab tööle panna siis, kui kõik magavad ja elektri hind on odavam. 

Börsipaketi puhul nõuab odava tunnihinna leidmine veidi tööd. Kui muidu on elektril öine ja päevane tariif, siis börsipaketil on 24 tariifi ehk iga tund erinev hind. «Vastavalt sellele tuleks oma tarbimist suunata soodsamatele tundidele, vastasel juhul võib tarbimine sattuda kallile tunnile. Selle tulemusena ootabki klienti kuu lõpus ebameeldivalt suur elektriarve,» tõdes Elektrum Eesti juhatuse esimees Andrus Liivand.

Majapidamine võiks ise elektrit toota

Kui klient pole valmis enda tarbimist suunama ja elektrihindu jälgima, siis tasub elektrihind Liivandi sõnul ära fikseerida. Kodutarbija võib elektripaketti vahetada tasuta kasvõi iga kuu, seega võib eraklient kaaluda hindade fikseerimist talveperioodiks. Kui hinnad langevad, siis saab tasuta taas börsihinnal põhineva paketi vastu lülituda.

Selliste paketivahetuste arv on Elektrumis viimastel kuudel hüppeliselt tõusnud. Kõigil elektrimüüjatel on aga tänased fikseeritud hindade pakkumised oluliselt kõrgemad võrreldes sellega, mis need aasta tagasi olid. «Aastatagusega võrreldes on hinnatõus ligi 100 protsenti,» kommenteeris Liivand.

Sestap soovitab ta mõelda ka päikesepaneelide peale. «Juhul, kui kodus on vaba katuse- või maapinda, siis kindlasti tasuks kaaluda esimesel võimalusel hakata ise elektritootjaks, paigaldades päikesepaneelid. Kokkuhoid on mitmekordne, päikeseenergia on tasuta (muidugi tuleb arvestada omafinantseeringuga) ja otsene kokkuhoid on kohe ka võrgutasude arvelt.»

Väga konkreetne soovitus on tal ka nendele tarbijatele, kes elavad eramajas ja kasutavad tarbevee soojendamiseks ühesüsteemset elektrilist veeboilerit.

Olenevalt küttesüsteemist võiks selle välja vahetada kahesüsteemse vastu. Eramutes on tavaliselt kasutusel suuremahulised veeboilerid ja 2–3-liikmelise pere tarbevee soojendamiseks võib kuluda kuni 50 protsenti kogu majapidamise elektritarbimisest. Kahesüsteemse veeboileri puhul saab aga kütteperioodil sooja vee tootmiseks kasutada lokaalset põhiküttesüsteemi, näiteks pelletikatelt või maasoojuspumpa. 

Kütmine on kõige kallim

Külma talveilmaga on kõige keerulisem neil, kes kütavad elektriga. Kalvi Nõu soovitab pigem kütta öösel ja nädalavahetusel. «Erinevaid küttelahendusi on võimalik panna jälgima börsihinda ning siis otsustab kütteseade ise, millal on kõige soodsam kütta.»

Liivand soovitab elektriga kütjatel mõelda ka teiste lahenduste peale. «Endiselt kehtib vanarahvatarkus: rege rauta suvel, vankrit talvel. Kevadel tuleks kindlasti ette võtta küttesüsteemi uuendamine ja viimine mõne muu energiatõhusama lahenduse peale.»