Mida sellisest kiirest aktsiahindade tõusust välja lugeda ja millised mõjud võivad sellel olla?
Ühelt poolt on aktsiahinnad kasvanud seetõttu, et paljude ettevõtete majandustulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Lisaks sellele on aktsiahindu mõjutanud tegurid, mis on aidanud tuua n-ö uut raha börsile. Näiteks on suurenenud eraisikute säästud ja see on omakorda tekitanud rohkem huvi ka investeerimise vastu. Osade pankade otsus kaotada Balti aktsiatele kehtestatud tehingutasud on suurendanud huvi investeerida ka Eesti aktsiatesse. Lisaks on rolli mänginud pensioni II samba väljamaksed, millest on osa läinud Tallinna börsile. Kui n-ö uus raha liigub börsile, suureneb nõudlus aktsiate järele ja nende hind kasvab.
Teiselt poolt tuleb arvestada, et Tallinna börsi puhul mõjutab hindade liikumist ka turu suhteliselt madal likviidsus ehk iga kord, kui soovitakse aktsiat osta või müüa, ei pruugi alati olla soovitud koguse ja hinnaga tehingu teist poolt. See peegeldub suhteliselt väikses börsikäibes. Näiteks viimasel viiel aastal, 2016 kuni 2020, tehti börsil aktsiatega tehinguid kuus keskmiselt 16 miljoni euro väärtuses. Maailma mastaabis on selline tehingute maht äärmiselt väike. Et mõista selle väiksuse tõelist olemust, kõrvutame seda numbrit näiteks populaarse ettevõtte Apple’i aktsiatega tehtud tehingutega: USA aktsiaturul tehakse Apple’i aktsiatega sarnases mahus tehinguid keskmiselt vähem kui kahe minuti jooksul. Kui väiksel turul, nagu seda on Tallinna börs, kasvab tehingute maht, avaldab see aktsiahindadele ka rohkem mõju kui näiteks kõrgema likviidsusega turul. Just see Tallinna börsil tänavu toimuski: 11 kuuga tehti tehinguid kuus keskmiselt üle kahe ja poole korra suuremas mahus, kui viimasel viiel aastal ühes kuus keskmiselt. Kui tehingute mahu kasvu taga on see, et turule tuleb tavapärasest suuremas mahus ostusoove, ei pruugi parajasti saadaolevaid müügipakkumisi olla piisavalt ning müüjad saavad küsida kõrgemat hinda. See omakorda võimendab turul hindade kasvu.