Tuulepargi arendaja: riik on 15 aastat meie tegevust tõrjunud

Enefit Greenile kuuluv Pakri tuulepark. Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Neugrundi tuulepargi arendaja Märt Pootsi sõnul on riik viimased 15 aastat tõrjunud Neugrundi meretuulepargi rajamist, mis kataks kuni 20 protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest.

Poots nentis, et uute tõsiselt võetavate elektrijaamade rajamine on Eestis seiskunud juba aastaid ning viimane uus tuulepark avati kaheksa aastat tagasi Paldiskis. «Hullumeelsed elektrihinnad ja suutmatus olukorda kontrolli alla saada pole praeguse valitsuse süü, vaid kollektiivne vastutus, mida kannavad kõik viimase paarikümne aasta jooksul riiki juhtinud poliitilised jõud,» ütles ta pressiteates.

«Aastaid on toimunud täiesti ettenähtav vanade tootmisvõimsuste sulgemine ja fossiilkütustel põhineva energiatootmise kallimaks ajamine ilma uute tootmisvõimsuste juurde loomiseta,» lisas ta.

Soome lahes asuvale Neugrundi madalikule hakati tuuleparki kavandama 15 aastat tagasi, kuid tänaseni pole riik selle ehituseks vajalikke kooskõlastusi andnud.

«Just nüüd, novembris, tähistas meie ettevõtte oma 15. sünnipäeva. Lühidalt kokku võttes on riik jooksutanud ettevõtjaid 15 aastat ühest asutusest teise, andnud kord lootust, siis jälle seda ära võtnud, lasknud meil investeerida üle miljoni euro kõikvõimalikesse eeluuringutesse, kuid tulemus on ümmargune null,» kirjeldas Poots.

Rannikust umbes 10 kilomeetri kaugusele Neugrundi madalikule võiks Pootsi arvates paari aastaga kerkida kuni 38 tuulikuga tuulepark. Neugrundi tuulepargi arendaja sõnul on projekti venimise ainus positiivne aspekt see, et tehnoloogia on sel ajal arenenud ning praegu saaks kasutusele võtta juba 2–3 korda võimsamad tuulikud kui veel 15 aastat tagasi.

«Kui näiteks keskkonnamõju hindamise (KMH) valmimise ajal võisime unistada 0,8-teravatt-tunnisest (TWh) aastatoodangust, mis kataks 10 protsenti Eesti elektrivajadusest, siis täna ehitama hakates võib need numbrid juba korrutada kahega,» rääkis Poots.

Arendaja väitel ei välista keskkonnaalased ega ka muud aspektid Neugrundi madaliku kasutamist elektritootmiseks. «Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on meist enamasti väga hästi aru saanud ja tajub olukorda, kuid kõikvõimalikud muud riigiametid näevad alati igal pool ainult probleeme ja mitte lahendusi. Seda hoolimata sellest, et KMH ületamatuid probleeme ei tuvastanud,» lausus ta.

«See on tänane reaalsus ja valitsuse ees seisev väljakutse – leida viis kuidas öelda hullumeelseid elektriarveid saavatele Eesti inimestele, et meil ei ole vaja viiendikku kodumaist elektrit tootvat meretuuleparki, sest me ei taha tegeleda detailidega, kuidas neutraliseerida tuulepargi mõjud põhjaelustikule, kalastikule, lindudele, riigikaitsele, geoloogiale või setetele. Hoolimata sellest, et tippekspertide koostatud KMH ütleb, et kõik need mõjud on marginaalsed ja ületatavad,» lisas tuulepargi arendaja.