Konkurentsiamet: reguleeritud elektrihindadele üleminek oleks võimalik

Märt Ots Foto: Madis Veltman

Konkurentsiameti hinnangul eeldaks Eestis reguleeritud elektrihindadele üleminek suurt ümberkorraldust, kuid oleks põhimõtteliselt võimalik ning reguleeritud elektrihinnad annaksid ameti hinnangul küll väiketarbijatele stabiilsema hinna, kuid suuremat hinnavõitu mitte, kirjutab ERR.

Teisipäeval tegid kaks opositsiooniparteid – Isamaa ja EKRE ettepaneku, et Eesti võiks üle minna reguleeritud elektriturule, kus konkurentsiameti kooskõlastatud hinnaga ostaksid tarbijad otse börsita elektrit.

Väiketarbijate riiklikult reguleeritud hinnale üleminek eeldaks suurt ümberkujundust, kuid Euroopa Liidus kehtivate regulatsioonide kohaselt oleks võimalik, ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. «Elektri siseturu pakett tegelikult võimaldab sellist asja, nagu universaalse teenuse pakkumist kodutarbijatele ja väiketarbijatele ehk siis väikeettevõtetele.»

«Mõningad Euroopa Liidu liikmesriigid on sellist süsteemi rakendanud, aga see muudaks muidugi väga-väga tänast elektriturukorraldust ja loomulikult see vajaks päris suuri muudatusi meie elektriturul,» rääkis Ots.

Milline võiks riiklikult reguleeritud elektriturg välja näha? Ots ütleb ühe võimalusena, et näiteks seadusega pannakse kõigile Eesti elektritootjatele kohustus anda elektrimüüjatele kooskõlastatud hinnaga elektrit, mida nood saaksid omakorda tarbijatele müüa.

«Siin tuleb muidugi arvestada kahtlemata erinevate tootjate suurust. Igale väiksele päiksepaneelile seda panna ei saa, aga teoreetiliselt selline lähenemine oleks võimalik. Kuidas seda õiguslikult teha, loomulikult vajaks see läbianalüüsimist,» rääkis Ots.

Kui elektritootjatel jääks võimsust puudu, siis tuleks Otsa sõnul puudujääk importida, sõltuvalt regulatsioonist kas tootjatel või näiteks elektrimüüjatel.

Samas, riiklikult reguleeritud hinnad ei tähenda, et tarbija saaks kindlasti kuidagi soodsamat elektrit. «Ma arvan, et see tähendaks enam-vähem börsihinda. Võib-olla nõksa madalamat. Sõltub, milline regulatsioon tuleb,» rääkis Ots. «Umbes samasugust hinda nagu täna, ainult see on kindlasti stabiilsem. Need hinnahüpped ja need väga teravad hinnatõusud, mis me oleme täna näinud – 100, 600, 1000 eurot megavatt-tunni kohta, need kindlasti jäävad ära.»

Milline on Eesti suurima elektritootja Eesti Energia elektri omahind? Märt Ots ütleb, et suurim kulukomponent selles on CO2 kvoodi hind. Praegu suurusjärgus 80 eurot tonn, mida põlevkivi puhul megavatt-tunni tootmiseks kulubki umbes tonn. Sellele lisandub Otsa sõnul elektritootmise hind suurusjärgus 40–50 eurot megavatt-tunni kohta.

Seega oleks Eesti Energia elektri omahind praeguse CO2 kvoodi tingimustes kuni 130 eurot megavatt-tunni kohta, mis võiks olla ka reguleeritud hinna aluseks. «Kui me tänase Eesti olukorra võtame, siis peamine tegur, miks ikkagi Narva elektrijaamades selline kõrge hind on, on CO2. Kui CO2 kvoodi hinda ei oleks, siis loomulikult oleksid hoopis teistsugused numbrid,» rääkis Ots.

Kui Eesti peaks soovima elektribörsilt lahkuda, siis meie lähiriigid ei pruugi Otsa hinnangul sellele hästi vaadata. «Kindlasti mitte hästi. See vajaks kindlasti piirkondlikke läbirääkimisi,» ütles Ots. Eesti väiketarbijate lahkumine mõjutaks elektribörsi toimimist.

«Kui üks regiooni elektriturul osalev riik rakendab täiesti teistsuguse süsteemi, siis kahtlemata ta mõjutab. Mõjutab kasvõi selles suhtes, et meil börsil jääb kohe likviidsust vähemaks. Ütleme, kui tehakse selline süsteem, et tootjad peavad hakkama otselepingutega tegelikult tarbijatele läbi müüjate müüma, siis see kindlasti börsi likviidsust ja börsi mahtu oluliselt vähendab. Kui palju? Raske on öelda, aga meil kindlasti elektribörsil oleksid sellisel juhul väga suured muudatused,» ütles Ots.

Inimestel, kes on huvitatud stabiilsetest elektriarvetest, on võimalik ka praegu võtta püsihinnaga elektrilepinguid. Ots soovitab nendega küll oodata kevadeni, kus püsihinnaga sõlmitavate lepingute hind võiks taas langeda tavapärasele tasemele.

Praeguse elektrimüügisüsteemi murekohana ütleb Ots, et elektrimüügilepingud on olemuselt võlaõiguslikud. «See tähendab, et müüjal tegelikult erakordsetes tingimustes on lubatud, on õigus müügilepingust taganeda. See on Eestis ka reguleerimata,» rääkis Ots.