/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/24/13694973t1he90b.jpg)
Eesti teenuste ekspordi väärtus kasvas kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 44,3 protsenti, ületades kriisieelse taseme. Eesti Panga ökonomisti Mari Relli sõnul olid suurimad mõjutajad eelmise aasta madal võrdlusbaas ja hindade kasv.
Keskpank: teenuste eksport ületas kolmandas kvartalis kriisieelset
«Eesti väliskaubandus kasvas kolmandas kvartalis jõudsalt peamiselt kaubanduspartnerite nõudluse toel. Kuigi meie kaubanduspartnerite majanduskasv oli kolmandas kvartalis oodatust mõõdukam, püsis ekspordinõudlus kõrge,» ütles Rell.
Eesti kaupade ja teenuste eksport oli 30 protsenti ja import 28 protsenti suurem kui aasta varem. «Mõlemas näitajas kajastub hindade kasv, sest nii tugev nõudlus kui ka pakkumispoolsed piirangud hoiavad hinnakasvu surve tugevana. Samal ajal tõusevad nii ekspordi- kui ka impordihinnad. Eesti ettevõtete üldine konkurentsiolukord pole aga halvenenud, ehkki see võib tegevusalati erineda,» selgitas ökonomist.
Kaubaeksport kasvas kolmandas kvartalis jooksevhinnas 23,3 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kasvu panustasid Relli sõnul enim puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport.
Kolmandas kvartalis suurenes ka kaupade import, aastavõrdluses 30,3 protsenti. «Impordi kasvu soodustab ühelt poolt suurenenud nõudlus ja teisalt sunnivad raskused tarneahelates ettevõtjaid täiendama varusid tavapärasest rohkem,» tõi ökonomist välja.
Majandusaktiivsuse kestev suurenemine toetas ka Eesti teenuste eksporti, mille väärtus ületas kolmandas kvartalis juba kriisieelse taseme. Taastunud ei ole reisiteenused.
«Teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 44,3 protsenti. Suurimad mõjutajad olid eelmise aasta madal võrdlusbaas ja hindade kasv. Enim panustasid teenuste ekspordi kasvu veoteenused, telekommunikatsiooni- ja arvutiteenused (IKT) ja muud äriteenused,» märkis Rell.
Koos majandusaktiivsuse kasvuga selle aasta alguses oli nõudlus veoteenuste järele tema sõnul suur ja aastatagusega võrreldes kasvas veoteenuste käive 53 protsenti. IKT teenuste eksport tõusis seejuures väga kiiresti juba kolmandat kvartalit järjest.
Jooksevkonto saldo oli kolmandas kvartalis tänu teenuste ekspordi suurenemisele taas ülejäägis, ulatudes 1,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Teenuste konto ülejääki panustas enim IKT-teenuste ja muude äriteenuste ekspordi kasv.
«Ettevõtjate hinnangul on eksporditellimusi piisavalt ja nõudlus püsib, kuid suurim risk on endiselt tarneprobleemid. Välisturgudel oodatakse siiski olukorra paranemist, seda nii hinnakasvu surve leevenemise kui ka tarnevõimekuse paranemise osas,» võttis Rell kokku.