INTERVJUU ⟩ Hamburg: meie rohepöördesse sööstmise tempo on utoopiline

Arvi Hamburg on üsna veendunud, et ka rohepöörde kontekstis hakatakse kunagi tuumajaamadest rääkima, teisiti pole lihtsalt võimalik. Foto: Madis Veltman

Aastakümneid Eesti energiamajanduses mõjukatel ametikohtadel töötanud, tänavu veebruaris aasta inseneriks nimetatud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg on elektrimajanduses toimuvat hinnates pigem kriitiline.

Kui peaksite eksperdina hindama Eesti elektrienergia varustuskindlust, siis mida ütlete?

Hindan nõrgaks. See tähendab, et Eestis ei ole piisavalt tootmisvõimsust, et katta ära maksimumtarbimine.

Täpsustage palun. Meil on ju Narvas elektrijaama olemasolevad plokid töös...

… ja on Auvere jaam, mis küll praegu seisab. Ütleme niimoodi, et sel talvel ei pruugi meil jätkuda piisavalt võimsust. Seda lihtsal põhjusel: otsuse tõttu lõpetada elektri tootmine põlevkivist ei ole jaamades tehtud mingisugustki põhjalikumat hooldust ega remonti. See tähendab, et ka olemasolevate plokkide töökindlus on suurel määral vähenenud. Kui me vaatame lihtsalt, kui palju on ülesseatud võimust Narva elektrijaamas või mujal asuvates koostootmisjaamades, ja arvestame, et 1550 (kuni 1580) megavatti päevas on eeldatav talvine maksimum, siis peaks justkui nibin-nabin jätkuma. Aga kui need ülesseatud agregaadid kõik ei lähe tööle. No me teame, et näiteks Auvere jaam seisab n-ö mitteplaanilise remondi tõttu. Nii et kordan veel: Eestis pole piisavalt tootmisvõimsusi, et katta ära me talvine maksimum. Ja ses mõttes on varustuskindlusega seis kehv.