/nginx/o/2021/12/07/14246411t1h1fd8.jpg)
Euroala majandus on väga kõrgete energia- ja toorainehindade ning pakkumispoolsete pudelikaelte tõmbetuules. See on hakanud piirama majanduse kasvuväljavaateid ning kergitanud inflatsiooni tasemele, mida pole varem täheldatud, tõdeb rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas statistikaameti novembrikuu inflatsiooninumbrit kommenteerides.
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad novembris eelmise kuuga võrreldes 1,8 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes 8,8 protsendini. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul kallineva energia ja väiksemas ulatuses ka teiste kaubagruppide kallinemise tõttu 4,9 protsendini.
Euroala majandus on väga kõrgete energia- ja toorainehindade ning pakkumispoolsete pudelikaelte tõmbetuules. See on hakanud piirama majanduse kasvuväljavaateid ning kergitanud inflatsiooni tasemele, mida pole varem täheldatud. Mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemise tulemusena on gaasi ja elektri hinnad rekordkõrgel tasemel ning põhjustanud energiahindade 27-protsendilise tõusu. Sealjuures muudab suur sõltuvus sisseostetavast kütusest euroala majanduse ja selle olulised sektorid maailmaturu hinnakõikumistele vastuvõtlikuks.
Euroopa gaasiturul sügisel toimunud hüppeline hinnatõus on nüüdseks suuremalt jaolt siinsetesse jaehindadesse üle kandunud.
Eestis on energiahinnad tõusnud aastaga koguni kolmandiku võrra. Mõnevõrra on hinnatõusu tagasi hoidnud valitsusepoolne meede – elektri võrgutasude langetamine poole võrra, mis kärpis tarbijahindade tõusu 0,4 protsendipunkti võrra. Energiahinnad moodustavad poole tarbijahindade 8,8-protsendisest tõusust ning suuremal määral on kallinenud gaas ja elekter, vastavalt 135 ja 49 protsenti. Euroopa gaasiturul sügisel toimunud hüppeline hinnatõus on nüüdseks suuremalt jaolt siinsetesse jaehindadesse üle kandunud. Samas tuleb arvestada, et kaugkütte hindadesse hakkab sisendite kallinemine kanduma alles aasta lõpus. Mõnevõrra leevendab energiakandjate kallinemist uuest viirusetüvest tingitud nafta odavnemine, mille mõju pole veel jaehindadesse kogu ulatuses jõudnud.
Toiduained olid novembris 5,4 protsenti kallimad kui aasta tagasi. Kuigi pea poole toidu kallinemisest moodustavad suvise saagikuse vähenemise tõttu aiasaadused, võib täheldada tootjapoolsetest kulusurvetest tingitud laiemat toidu hinnatõusu. Toidutoorme hinnad välisturgudel on aastaga tõusnud pea kolmandiku võrra ning lisaks tuleb arvestada kõrgemate energiahindadega, mis on tänavu toidutööstuse marginaale langetanud.
Tööstuskaupade hinnatõus kiirenes 5,7 protsendini. Sarnaselt varasematele kuudele veavad tööstuskaupade kallinemist globaalsed tarneraskused ja komponentide puudus. Tarneprobleemidele oodatakse leevendust alles järgmise aasta teises pooles. Kasutatud autod on pea viiendiku kallimad kui aasta tagasi. Uute autode saadavus on kiibipuuduse tõttu jätkuvalt raskendatud ning seetõttu on nõudlus tugev vähekasutatud autode järele. Teenuste hinnad on tõusnud 4,6 protsenti. Suuremat hinnatõusu võib täheldada lennupiletite ja puhkusepakettide osas, mis oli mullu pandeemia tõttu madalseisus.
Kuigi palgakasv on koos majanduse taastumisega kiirenenud, ulatudes kolmandas kvartalis 7,8 protsendini, ei ole välistatud, et neljandas kvartalis jääb palgakasv hinnatõusule alla. Arvestades, et detsembri alguse külmalaine on põhjustanud Põhjamaades ja meil börsielektri uued hinnatipud ning lisaks hakkab kallinenud kütus kaugkütte hindadesse jõudma, võib tarbijahindade tõus veel kiireneda.