Tahad töötajaid? Paku turu keskmisest kõrgemat palka

PM Majandus
Copy
Foto: Erakogu/ Jaak Jänes

Tööjõuturul on toimunud justkui rollide vahetus – kandidaadiks töövestlusel pole enam tööle soovija, vaid töö pakkuja ehk ettevõte. Ülitiheda konkurentsiga tööjõuturul võitlevad samade spetsialistide eest nii tööstused, IT-ettevõtted, riigiametid kui ka teenusepakkujad. Võidab see, kes pühendub töötajatele juba enne, kui nad tööjõuturule jõuavad.

 A. Le Coq on kvalifitseeritud tööjõu väljakutsetega silmitsi seisnud juba aastaid. «Kuid seismisest jääb väheks, tegutseda on vaja. Vaid siis saab olukorda lahendada,» ütleb A. Le Coqis tootmistöötajate väljaõppega tegelev Jevgeni Kuznetsov. Aastaid oEesti konkurentsivõimelisemate ettevõtete edetabeli eesotsas olnudettevõte teab hästi, et kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõud on ettevõtte üks kriitilisematest eduteguritest. Kuidas seda tagada? Kuznetsov leiab, et tänapäeval ei jää muud üle kui ise töötajaid peale kasvatada – panustada spetsialistide väljaõppesse ning pakkuda põnevat ja väljakutseterohket tööd, head keskkonda ja väärikat tasu.

Tootmistöötaja kui tööstuse vundament

Joogitööstuse toimimise alustala on tootmine ja selle töös hoidmine. Lihtsustatult: kui jooke ei toodeta, pole tootearendusel midagi välja töötada, turundusel midagi reklaamida, müügil midagi müüa, personalil kedagi värvata ja juhtidel kedagi juhtida. Loomulikult on iga lüli ettevõtte toimimise juures kriitilise tähtsusega, kuid praegu tunnetab Kuznetsov, et kõige põletavam tööjõu probleem on just tootmisega seotud töötajates: automaatikud, mehhatroonikud, liinioperaatorid.

Nende ametitega käivad aga paraku kaasas eelarvamused – tootmistöötaja on tunkedes mees, kellel on kruvikeeraja ühes ja jootekolb teises käes. «Tegelikkuses on A. Le Coqis pilt hoopis teine. Nad on kõrgelt tasustatud ja hinnatud professionaalid, kes programmeerivad, seadistavad ja ehitavad üles erinevaid võrke ning teevad muid varem peamiselt IT-valdkonnas nõutud töid,» lausub Kuznetsov. See muutus tootmistöötaja kuvandis, aga ka vajalikus kvalifikatsioonis, on toimunud viimase kümnendi jooksul.

Väljaõpe vs. tööturu vajadus

A. Le Coq on aastaid teinud head koostööd Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskusega, mis on spetsialistide peamised kasvulavad. «Alates 2007. aastast anname parimatele mehhatroonika õppuritele stipendiumeid, kaks aastat tagasi alustasime ka õpetajastipendiumide väljaandmist. Veel pakume praktikakohti, aga ka osalist moodulõpet meie tehases, et anda ülevaade tööstuses toimuvast,» kirjeldab Kuznetsov varasemat aastatepikkust koostööd.

Uuele ja väga sisulisele koostööle Tartu Kutsehariduskeskusega pandi alus 2019. aasta sügisel. «Viis aastat tagasi täheldasime esimest korda, et kooli lõpetanud noortel on küll tugevad baasteadmised, kuid puudu jääb spetsiifilistest oskustest, mida vajab tänapäevane joogitööstus. Põhjus on lihtsalt selles, et kutsekoolide õppekavad ei jõua tööstuse innovatsiooniga sammu pidada ning tundsime, et oskusliku tööjõu saamiseks tuleb ise väljaõppesse oluliselt rohkem panustada,» räägib Kuznetsov.

Kuna tööjõuprobleem valdkonnas on terav, läheneti sellele strateegiliselt ja väga suurte panustega. Alates selle aasta sügisest töötabki Jevgeni poole kohaga Tartu Kutsehariduskeskuses õppejõuna, et viia õpilasteni vajalikud teadmised tänapäevasest tööstusest, masinatest ja innovatsioonist. «Ühel päeval nädalas pühendan end täielikult õpilastele, õpetades neile teooriat, kuid suurem rõhk on siiski praktilisel poolel. Minu käe all õpivad nad programmeerimist, tööstuskontrollerite juhtimist, seadmete ennetavat hooldust, seadmete paigaldust ja uuendust ning valmistan neid ka eksamiks ette,» lisab ta.

Suurem kasu tööturule laiemalt

Kuuldused n-ö Tartu Kutsekooli A. Le Coqi Akadeemiast on jõudnud paljude õpilaste kõrvu üle Eesti. «Nad on kuulnud, et just siin toimub väga sisuline ja aktiivne õpe, mis on tõstnud kutsekooli sisseastujate arvu,» näeb Kuznetsov juba otsest kasu kogu valdkonnale. «Mida rohkem on kooli lõpetanuid, seda rohkem mehhatroonikuid jõuab tööjõuturule ja seda parem on spetsialistide valik kõikidele ettevõtetele.»

Kuznetsov lisab, et paljud tema käe all õppinud noored spetsialistid on läinud tööle teistesse firmadesse, mis teenindavad omakorda A. Le Coqi. «Tihti on nii, et kooli lõpetanu ei tule meile tööle, vaid läheb hoopis ettevõttesse, mis käib tehases tootmisseadmeid hooldamas. Temale on meie tehnoloogia aga juba tuttav.»

Töötasu on määrav

Kuigi A. Le Coq panustab töötajatesse juba koolipingis, on siiski parimate spetsialistide saamisel määravaks pakutav töötasu. «Koolis õpetades leian üles nutikamad ja ambitsioonikamad õpilased, kuid nende tööle saamiseks ja hoidmiseks peame pakkuma väärikat töötasu. Seda enam, et automaatikute palgatase konkureerib praegu IT-spetsialisti sissetulekuga. A. Le Coqis pakume heale automaatikule turu keskmisest oluliselt suuremat palka,» räägib Kuznetsov. «Muidugi on kvalifikatsioon sellel ametikohal töötamiseks samuti kõrge ja kardinaalselt erinev võrreldes kümne aasta taguse ajaga,» lisab ta.

Kuna teadus ja innovatsioon arenevad tööstuses ja tehnoloogias iga aastaga, tuleb Kuznetsovi sõnul sarnast väljaõppesüsteemi ja koostööd kutsehariduskeskusega jätkata ka edaspidi. «See on pidev investeering meie konkurentsivõimesse ja joogitööstuse liidripositsiooni kinnistamisesse, mistõttu ei saa me kindlasti rihma lõdvaks lasta. Vastupidi, meie juures töötab poole kohaga üks kutsekooli õpetaja, kes saab tehases töötades viia kooli õpilasteni uusimad teadmised.»

A. Le Coq on kutseharidusse panustanud juba alates 2007. aastast, mil hakati heade õpitulemuste eest välja andma stipendiumeid Tartu ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala parimatele õppuritele.

2020. aastal pälvisid 1000-eurose stipendiumi Rasmus Saar ja Alo Aasmäe

2019. aastal alustati Olvi fondi, A. Le Coqi ja Tartu Kultuurkapitaliga õpetajastipendiumide väljaandmist. Tänavu pälvis 3000-eurose õpetajastipendiumi Tauri Moones.

Tagasi üles