VANA KULD ⟩ Juhan Parts: elektribörsiga liitumine ei tekita peredele ülisuuri toimetulekuraskusi

Juhan Parts Foto: Eero Vabamägi

Kuidas me elektribörsiga liitusime ning mida arvas toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister, nüüdne Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts inimeste hirmudest elektrihinna tõusu kohta, saab lugeda 2011. aastal ilmunud intervjuust. 

Elektriturg avanes Eestis 2013. aasta jaanuaris. Elering avaldas 2011. aasta juunis prognoosi, milles leiti, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam hinnast, millega 2011. aastal kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta said.

Elering prognoosis, et 2016. aastal kerkib keskmine elektri hind Eestis 48,5 euroni megavatt-tunni eest. Prognoosi tegemise ajal oli elektri hind suletud turul 29,4 eurot. Eleringi toonase prognoosi kohta saab lähemalt lugeda siit: Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra.

Minister Juhan Parts vastas majandusajakirjanik Andrus Karnau küsimustele:

Elering avaldas lõppeval nädalal elektrituruanalüüsi, mille ühe osana selgus, et 2016. aastal võiks elektribörsil olla energia hind 48,5 eurot. Kas ma saan õigesti aru, et teie arvates pole Eleringi analüüs pädev?

Kujutage ette Eesti inimest või ettevõtet, kes loeb uudist, et elektri hind tõuseb kohe 60 protsenti. Inimestele peaks andma adekvaatset infot, mitte hirmutama. See hakkab veerema nagu lumepall. Ma saan aru, et ajakirjanik on tunduvalt paremini informeeritud kui lehelugeja. Aga ka Äripäevas küsitleti ettevõtjaid, kes tunnistasid, et eksport kukub kokku ja Eestist tuleb põgeneda.

Räägime hinnast. Esimene asi on see, et muutub elektrimajanduse korraldus. Avalikkusele peab selgeks rääkima, miks me läheme kulupõhiselt hinnalt üle turupõhisele hinnale.

Miks me läheme üle turupõhisele hinnale?

Et meil oleks tagatud pikaajaliselt parim mõistlik hind, peame organiseerima keskkonna, kus on võimalik sel tekkida. Suletud turu hind on selline seetõttu, et investeeringud on tehtud eelmise sajandi 60ndail, Nõukogude ajal.

Elektri vabaturuga liitumise otsuse tegi Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Euroopa ühine siseturg haarab mitte ainult leiva-saia või mööbli, vaid ka sellise keerulisema teenuse nagu elekter.

Eestlased on ratsionaalsed inimesed, meil on õige arvestada õiglase ja ratsionaalse elektri hinnaga. Kas Eesti valitsus on tõesti nii südametu, et laseb 1. jaanuaril 2013, kui kõigil tarbijail tuleb elektrit ostma hakata börsihinnaga, juhtuda suurel paugul? Valitsuse hinnangul ei tähenda elektribörsiga liitumine ettevõtete konkurentsivõime langust ega peredele ülisuuri toimetulekuraskusi.

Praegu loome elektriturgu, ehitame kaableid Soome ja lõuna poole. Me ei tea, kuidas elektrimüüjad hakkavad käituma, turule on tulnud Vene elekter. Minu mure on, et desinformeerime inimesi, kui keegi ütleb, et prognoosi järgi on selline või mingi muu number. 35 protsenti Eesti elektritarbijatest ostab praegu turuhinnaga. Kas eksport on seetõttu vähenenud?

Ettevõtjad mõtlevad hoopis sellele, et muuta tootmine energiatõhusamaks. Kortermajade energiasääst ei ole sõnakõlks. See on tohutu võimalus kokku hoida. Ega Ansip või Parts hakka kelluga Lasnamäe maju soojustama.

Börsihind on heitlik, aga pensionär, pereisa või firmajuht peaks pikaajaliste plaanide tegemisel sellega arvestama, et elektribörs toob suure hinnatõusu.

Inimesel tekivad uued võimalused, kus ta peab hakkama ka elektrimüüjat valima, nagu praegu saab valida mobiilifirmat. Maalile või Elmarile on tähtis see, et me räägiks, kuidas börs hakkab toimima.

Nüüd on küsimus, kas börs tähendab elektri hinna tõusu või mitte, mis on see protsent, kas see on hea või halb Eestile.

Kui inimene loeb, et elektri hind tõuseb 60 protsenti, siis ta mõtleb, et Juhan Parts on mingi südametunnistuseta inimene. Tegelikult teeme olulise muutuse, mis viie kuni kümne aasta jooksul tugevdab oluliselt Eesti majandust. Valitsus vaatab, et see ei tekitaks sotsiaalseid probleeme.