/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/09/14191341t1hc56c.jpg)
Riigikogu võttis vastu meresõiduohutuse seaduse täiendamise eelnõu, millega toetatakse rahvusvahelist meretransporti Eesti sadamate kaudu ning motiveeritakse kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi siinsete sadamate.
Riigikogu võttis vastu veeteetasu vähendava seadusemuudatuse (1)
Eelnõuga vähendatakse 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra. Tegemist on jätkumeetmega koroonakriisi leevendamiseks 2020. aastal tehtud veeteetasu soodustusele.
«Reisilaevanduses konkureerivad Läänemere riigid omavahel ning laevandusettevõtted peavad kaaluma, millises riigis on majanduslikult kõige otstarbekam enda tegevust korraldada,» ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Mihhail Stalnuhhin ning toonitas, et Eesti kui mereriigi majanduse jaoks on merekaubandus ja sadamate käekäik olulise tähtsusega.
«Merendusega seotud ettevõtted moodustavad ligi 4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav põllumajandusega. Merekaubanduse ulatuslikum mõju ei piirdu mõistagi vaid merendusega – juurdepääs sadamatele mõjutab oluliselt kogu investeerimis- ja majanduskeskkonda. Väliste arengute realiseerumise üle Eestil kontroll puudub. Peamine, mida meie saame teha, on hoolitseda selle eest, et Eesti oleks konkurentsivõimeline nii välis- kui Eesti enda investorite jaoks,» märkis ta.
Stalnuhhini sõnul seiskus 2020. aastal alanud COVID-19 kriisist tingituna suures osas reisijate vedu erinevate sadamate vahel Soome ja Rootsi suunal, kuid jätkus teatud ulatuses kaubavedu.
«Sellest tulenevalt sattusid reisilaevade operaatorid kriitilisse olukorda, sest reisijateveoks mõeldud laevadega polnud võimalik suuri püsikulusid katta. Seoses piirangute leevendamisega on reisiparvlaevaliiklus osaliselt taastunud, kuid kriisieelsele tasemele pole jõutud ning reisijate numbrid näitavad ligi 50 protsendist langust võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,» sõnas Stalnuhhin.
Ta lisas, et eelnõus välja pakutud maksutoetuste meede aitab laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada COVID-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile.
«Veeteetasude alandamine omab positiivset mõju kogu Eesti logistikasektorile, mistõttu on vajadus jätkata alandatud tasumääraga ka järgnevatel aastatel. See tagab Eestit läbivate kaubamahtude jätkuva kasvu, mis omakorda mõjub positiivselt ka riigieelarvele läbi suurenenud kaubamahtude ning nendelt laekuvate maksude,» märkis Stalnuhhin.
«Seni kehtinud alandatud veeteetasude määrad on tõstnud Eesti sadamate kaubamahte. Näiteks tõusid Tallinna sadama kaubamahud 1,4 miljonit tonni, samas kui teiste Läänemere sadamate mahud langesid. Meie sadamaid läbivates transpordikoridorides liikuvad kaubavood saavad põhja-lõuna suunal tulevikus lisa Rail Balticu rajamisega seoses. See aitab meie sadamatesse tuua Soome transiitkaupa, aga loob eeldused ka tootmise ja lisandväärtust andva ümbertöötlemise tekkeks uue raudtee lähedusse,» võttis ta kokku.