Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Brüsselis lepiti kokku palkade läbipaistvuse direktiivis

Raha, sularaha, euro, eurod, 500 eurot, 50 eurot Rahatasku Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees FOTO: Arvo Meeks

Brüsselis esmaspäeval kogunenud töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel saavutasid ministrid kokkuleppe palkade läbipaistvuse direktiivis, millega luuakse ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded.

Eesti toetas saavutatud kokkulepet. Kokkulepe saavutati ka miinimumpalkade direktiivi eelnõu üle. «Soolise palgalõhe vähendamine on meie selge prioriteet ning usun, et palkade läbipaistvus ja võrdse palga põhimõtte tõhusam kaitse viib meid selle eesmärgi saavutamisele mitu sammu lähemale,» selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo esmaspäeval vastuvõetud otsuse mõju.

Eestis on Euroopa Liidu suurim sooline palgalõhe, ulatudes 2019. aastal Eurostati andmetel 21,7 protsendini. Palkade läbipaistvuse direktiiviga vähendatakse palgastruktuuride soolist kallutatust ja võrdsustatakse meeste ja naiste töiseid sissetulekuid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks tõstab võrdne palk potentsiaalsete töötajate jaoks töötamise stiimuleid ning suurendab töötajate usaldust tööandja vastu.

Eesti ettepanekutele tuginedes on riikidele direktiivis jäetud palju suurem paindlikkus õiguskaitsemeetmete kujundamisel ning palkade läbipaistvuse järelevalve ja seiresüsteemi ülesehitamisel. Lisaks on läbirääkimisetel erilist tähelepanu pööratud mikro- ja väikeste tööandjate toetamisele ning ettevõtjate halduskoormuse leevendamisele.

Ministrid arutasid ka võrdõigusliku Euroopa suunas liikumist. Põhiküsimuseks oli, kuidas tegeleda soolise tööhõive-, palga- ja digilõhega nii, et tagada naiste ja meeste võrdõiguslikkus tööturul. Arutati, millised töö- ja eraelu tasakaalu meetmed oleksid kõige vajalikumad ning kuidas tagada, et sooline vaade oleks paremini ja süsteemsemalt integreeritud Euroopa Liidu strateegiates ja poliitikas.

Eesti pidas arutelus oluliseks rõhutada tüdrukute ja naiste osakaalu tõstmist IKT õppurite ja töötajate seas, sooliste stereotüüpide mõju vähendamist noorte valikutele ja hoolduskoormuse võrdsema jaotuse toetamist.

Lisaks kiideti heaks kahed nõukogu järeldused teemadel jätkusuutlik töö terve elukaare ulatuses ning tehisintellekti mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.

Kohtumisel saavutati kokkulepe ka piisavate miinimumpalkade direktiivi eelnõu üle. Eelnõu eristab õigusaktipõhise ja kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riike. «Eestis lepivad alampalga suuruses kokku sotsiaalpartnerid, kes sõlmivad üleriigilise miinimumpalga kollektiivlepingu omavaheliste läbirääkimiste tulemusel. Soovime, et see jätkuks samamoodi ka edaspidi,» sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

«Arvestades riikide erinevat tööturuolukorda ja palgakujundamise süsteeme saavutasime täna parima võimaliku kompromissi. Eestis on sotsiaalpartnerid alampalgas kokku leppinud juba ligi 20 aastat ning kokkulepe laieneb kõikidele töötajatele. Peame oluliseks, et eelnõu täiendati sõnastusega, mis aitab õigesti tõlgendada Eestit riigina, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga,» lisas Kiik.

Direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka, kuid paneb paika põhimõtte, mille kohaselt on töötajatel õigus õiglasele palgale, mis võtab arvesse riiklikke majandus- ja sotsiaaltingimusi. EL-i nõukogu tasandi poliitiline kokkulepe on aluseks algavatel läbirääkimistel Euroopa Parlamendiga.

Kohtumise veerel kohtusid minister Riisalo võrdsuspoliitikate eest vastutava voliniku Helena Dalliga ning minister Kiik töö- ja sotsiaalõiguste voliniku Nicolas Schmitiga.

Volinik Dalli ja minister Riisalo peatusid nii pandeemia mõjudel naiste olukorrale tööturul, sellest tuleneval hoolduskoormuse tõusul ning ühtlasi ka vaimse tervise teemadel. Volinik Schmit ja minister Kiik rääkisid pikemalt riigi tegevustest ja inimeste muredest seoses üleminekuga rohemajandusele. Volinik tundis sügavamat huvi Ida-Virumaa inimeste olukorra vastu.

Tagasi üles
Back