Eestis täisvõimsusel toodetav elekter börsihinda alla ei too (7)
6. detsember 2021, 18:45
Eesti Energia on kasvanud elektrinõudluse tõttu lasknud käiku kõik oma tootmisvõimsused, kuid praeguseid ülikõrgeid börsihindu see siiski alla poole tuua ei aita, kirjutab ERR.
Eesti Energia pressiesindaja Priit kinnitas, et Narva elektrijaamad kõrge hinna kujunemisse oma panust ei anna. «Narva elektrijaamad pole börsihinda kujundanud pikemat aega, sest pole kõige kallimad tootmisviisid turul. Gaasist elektritootmine on olnud juba pikemat aega kallim kui näiteks kivisöest või põlevkivist tootmine. Rääkimata reservjaamadest,» ütles Luts.
Börsihind kujuneb kõigi turuosaliste pakutavate võimsuste pealt ning hinda dikteerib see, kes viimasena oma reserve nõudluse katmiseks käivitab.
«Me ei ole saar, hind ei sõltu sellest, kui kallilt jaamad meil elektrit toodavad. Isegi kui meil oleks oleks poole rohkem tootmist, siis hind ikka alla ei tuleks, sest see elekter liigub mujale. Meie ei tekita hinda. Küsimus on, millise hinnaga on viimased [võrku lisandunud tootjad] nõus oma reservid käivitama,» selgitas Luts.
Moodsamad Enefit Poweri jaamad kasutavad lisaks põlevkivile kütusena ka uttegaasi ja jäätmepuitu, et vähendada CO2 heidet ja olla turul konkurentsivõimelisem.
Eesti Energia on töösse rakendanud kogu Narva elektrijaamade tootmisvõimsuse. Töös on nii Eesti Elektrijaama plokid number 3, 4, 5, 6, 8 ning Balti Elektrijaama 11. plokk. Neist 3. plokk oli seni konserveeritud, see võeti kasutusele 25. novembrist. 4. plokk liideti võrku septembrist.
«Töös on kõik saadaolev, välja arvatud Auvere elektrijaam, mis peaks turule tagasi jõudma 13. detsembril,» ütles Luts, täpsustades, et Auvere jaam on välissoojusvaheti rikke tõttu väljas novembri lõpust alates.
Esmaspäeval töötavad Eesti Energia jaamad kokku võimsusel ligi 900 MW. Näpuotsaga annavad võimsust juurde tuulepargid ja koostootmisjaamad. Eesti tootmismaht oli kell 11 võimsusega 1200 MW. Eesti vajadus oli samal ajal aga 1500 MW.
Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles ERR-ile, et elektrivarustus on tagatud kogu regioonis, kuid elektri hind hakkab reservide kasutuselevõtul veelgi kerkima.
«On ka veel väikene varu, kuid oluline on eelkõige Balti riikides saada tagasi töökorda avariiliselt või plaaniliste hoolduste tõttu kasutusest väljas olevad võimsused. Varus on veel Soome ja Rootsi strateegilised reservid ning Balti riikide avariireservid, kuid nende käivitamine tähendab veel kõrgemaid elektrihindu kui tänane tipp,» ütles Köster.