Elering: olukord elektrisüsteemis on pingeline

Elektriliinid. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Olukord Põhjamaade ja Balti elektrisüsteemis on viimastel päevadel muutunud pingeliseks, kuid võimsusi elektritarbimise katmiseks piirkonnas on veel piisavalt.

«Eleringi ülesanne on tagada, et tuled põleksid ja toad oleksid soojad ning kindlustada süsteemi toimimine ka turu hälvete korral,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. «Kui elektriturg ei peaks suutma kogu elektritarbimist süsteemi pingeolukorras katta, siis on piirkonnas võimalik tarbimise tagamiseks kasutusse võtta strateegilised reservid ja süsteemihaldurite käsutuses olevad avariivõimsused, mis igapäevaselt elektriturul ei osale,» selgitas ta.

Strateegiline reserv on võimalik käivitada Soomes ja Rootsis. Soomes on strateegilise reservi suurus 611 ja Rootsis 562 megavatti. Balti riigid hoiavad elektrisüsteemis juhtuda võivate avariidega toimetulekuks kokku 750-850 megavati ulatuses avariireserve.

Kuna olukord elektrisüsteemis on sarnane kogu regioonis, on oluline süsteemihaldurite koostöö. Veskimägi selgitusel on süsteemihaldurite esmane ülesanne tagada riikidevaheliste ühenduste töö, et tarbijate elektrivarustus oleks tagatud ning vajadusel saaks selleks kasutada naaberriikides paiknevaid reservvõimsusi.

Olukorda Balti riikide elektrisüsteemis mõjutavad Eleringi selgituse kohaselt mitme elektritootmisüksuse seisakud erinevatel põhjustel. Eestis oli esmaspäeva hommikuse seisuga turult täielikult või osaliselt väljas kaks põlevkiviplokki ning samuti ei töötanud üks Läti ja üks Leedu soojuselektrijaam. Nimetatud nelja tootmisseadme tootmisvõimsus on kokku ligikaudu 1300 megavatti. Tavapäraselt on vähemalt kolm nendest tootmisvõimsustest olnud töös. Detsembri teises pooles peaksid hakkama praegu hoolduses olevad elektrijaamade seadmed töösse tagasi tulema ja see võiks olukorda leevendada.

Esmaspäeva ennelõunal ulatus elektritarbimise tipp ülekandevõrgus 1500 megavatini. Tarbimise kõikide aegade rekord ulatub 1587 megavati.