Merevesi on nullini jahtunud, aga jäämurdjatel veel tööd ei ole

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Transpordiameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 on talviti täitnud Pärnus jäämurdja kohuseid
Transpordiameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 on talviti täitnud Pärnus jäämurdja kohuseid Foto: Ants Liigus

Kuigi laevad Eesti veeteedel ja sadamates veel jäämurdjate abi ei vaja, on merevesi jahtunud nullkraadini ja paari tuulevaikse ning pakaselise päevaga võib jää tekkima hakata. 

Eesti siseveekogud on jääga kaetud, laevaliiklus seisab Emajõel ja Peipsil. Laaksaare sadamakapten Jaanus Jürivete ütles, et laevaliiklus Peipsil seisab juba eelmisest kolmapäevast ning Piirissaarega peab ühendust hõljuk. «Üsna kiirelt tuli jää peale, Piirissaarele ei jõutud isegi kütust viia, tankla on tühi,» kommenteeris Jürivete.  

Jäätuma on hakanud ka madalamad merelahed, kuid meresadamaid jää veel ei sega. Eesti Sadamate Liidu tegevjuht Viktor Palmet ütles, et kuigi merevee temperatuur on juba nullini langenud, on sadamate jäätumisest vara rääkida. «Esmane ehk algjää ei ole laevadele tõsine probleem, aga Eesti meresadamates ei ole jää veel tekkima hakanudki. Ainult Pärnu sadamas on jõgi jäätunud,» rääkis Palmet, kes on ise ka Pärnu sadama sadamakapten. Tema sõnul ei ole jõel tekkinud jää veel jäämurdja väljasaatmise põhjuseks, kuna oma akvatooriumi peab iga sadam ise lahti hoidma. 

«Jäämurdja saadetakse siis, kui laht jäätub ja jää seal laevade liikumist segama hakkab. Praegu saame hakkama, sadama pukseril on natuke rohkem tööd, peab päeva jooksul paar korda edasi-tagasi sõitma ja tekkiva noore jää ära lõhkuma,» selgitas sadamakapten ja lisas, et kui külmad püsivad, võib Pärnu laht paari päevaga ära jäätuda. 

Transpordiameti nõunik ütles, et kindlat kuupäeva jäämurdetööde alguseks pole määratud, arvatavasti algavad need lähiajal Pärnu lahel, Soome lahel mitte niipea.

Jäämurdega hakkavad tegelema Soome lahel jäämurdjad Botnica ja Tarmo, esimesena väljub vajadusel jäämurdele Botnica. Pärnu ja Liivi lahel hakkab teostama jäämurret EVA-316 ja varulaevaks on leping AS Alfons Hakansiga. Kui suur saab olema jäämurdele kuuluv summa - see oleneb talvest ehk reaalsetest jääoludest Soome ja Liivi lahel.

Riigieelarves on 2022 aastal jäämurdeks ette nähtud järgmised summad: tööjõukulud 0,7 miljonit eurot, majandamiskuludeks jäämurdele 5,6 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles