/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/12/06/14244073t1h915b.jpg)
41 protsenti Eesti elanikest väidab, et suuremad arved avaldavad negatiivset mõju nende üldisele heaolule ning kasvavad sissetulekust kiiremini, selgub Intrumi iga-aastasest 24 Euroopa riigis läbiviidavast uuringust.
UURING ⟩ 41 protsendi eestimaalaste arved kasvavad sissetulekust kiiremini
Sealjuures aga on võrreldes Euroopa keskmisega eestlastel suurem oskus arveid õigeaegselt tasuda ja suurem on ka arvete tasumisest järelejäänud palga protsent.
Intrumi uuring leiab, et Covid-19 kriisil on püsiv mõju Euroopa tarbijate suutlikkusele majapidamise rahaasju hallata. Küsitluse tulemuste kohaselt nendib 41 protsenti Eesti elanikest, et kasvavad arved avaldavad negatiivset mõju nende üldisele heaolule.
Oma heaolu pärast muretsevate Eesti tarbijate osakaal on püsinud stabiilsena alates 2020. aastast, Lätis ja Leedus on see näitaja aga kasvanud. Sellest hoolimata ütleb 41 protsenti eestlastest, et nende arved kasvavad sissetulekust kiiremini. Seda on 8 protsendi võrra rohkem kui 2020. aastal.
Kasvav inflatsioon mõjutab rahalist heaolu
Taastumise kiirenedes muudab kogu Euroopas kasvav inflatsioon mõne tarbija finantsseisundi halvemaks. Koguni 69 protsenti eurooplastest ütleb, et on mures inflatsiooni mõju pärast oma rahalisele heaolule. See näitaja on tõusnud Lõuna-Euroopas 79 protsenti ja Ida-Euroopas 76 protsenti, võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopaga, kus see näitaja on 65 protsenti. Paljudel tekiks märkimisväärse hinnatõusu korral raskusi toimetulekuga. 22 protsenti jääb pärast arvete tasumist palgast alles alla ühe viiendiku.
Inflatsiooni kasvades kardab 12 protsenti eestlastest (võrreldes 23 protsendi Euroopa keskmisega), et nende sissetulekust jääb pärast arvete tasumist alles alla kümne protsendi ning tõenäoliselt oleks paljudel raskusi üldise hinnatõusu korral.
Eestis on eriti haavatavad leibkonnad, mille igakuine kogusissetulek jääb alla 600 euro. Nende hulgas märgib iga neljas (24 protsenti), et pärast arvete tasumist ei jää alles rohkem kui 10 protsenti sissetulekust. 35 protsenti Eesti elanikest teatab, et pärast kõigi majapidamisarvete (sh üüri/hüpoteegi/kommunaalmaksete ja laenu/krediitkaardi tagasimaksete) tasumist on neil kuupalgast alles üle 50 protsendi. Euroopas on sama näitaja keskmine vaid 16 protsenti.
Tasumata jäänud arved
Iga kuues eestlane ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on tal jäänud arve õigeaegselt tasumata, mis on peaaegu poole vähem kui Euroopa keskmine. Vaadates Covid-19 mõju Eesti tööhõive olukorrale, leiab Intrumi uuring, et see tõusis sissetuleku kaotanute puhul 27 protsenti ja töötamise lõpetanute, kuid puhkusetasu saanud inimeste puhul 25 protsenti, mis viitab sellele, et meetmed majanduse toetamiseks pandeemia ajal ei ole maksekäitumist oluliselt mõjutanud. Vähemalt ühe arve tasumata jätnud tarbijate osakaal on Eestis aga Euroopa keskmisest (30 protsenti) oluliselt väiksem ega ole alates 2020. aastast kasvanud.
Peamiseks arve maksmata jätmise põhjuseks oli unustamine ja rahapuudus (42 protsenti). Kui eestlaste seas on vähenenud unustamine (2020. aastal unustas arve tasuda 59 protsenti), siis raha puudumine on veidi suurenenud (2020. aastal ei olnud 39 protsendil piisavalt raha arvete katmiseks). Mõned (16 protsenti) seisid silmitsi tehniliste probleemidega, mis ei võimaldanud arvet õigeaegselt tasuda (2020. aastal oli see näitaja 11 protsenti). Covid-19 tõttu saamata jäänud tulu on olnud arvete tasumata jätmise põhjuseks 8 protsendil juhtudest. Võrdluseks, tööandja suutmatus maksta pandeemia ajal palka on mõjutanud maksedistsipliini 6 protsendil tarbijate puhul.
Kõigist Eesti elanikest, kes pole viimase 12 kuu jooksul tasunud õigel ajal rohkem kui ühte arvet, kirjeldab 70 protsenti seda kui ühekordset sündmust (võrreldes 56 protsendi Euroopa keskmisega) ja 30 protsenti kui regulaarset juhtumit (Euroopa keskmine 44 protsenti).