Inflatsioon on väga kiire
Lisaks SKT statistikale avaldati lõppeval nädalal ka esialgne hinnang Eesti inflatsioonile selle aasta novembris. Saadud numbrid on tõeliselt kõrged. Eurostati andmetel tõusis harmoniseeritud tarbijahinnaindeks novembris 8,4 protsenti, mis on aastavõrdluses suurim tõus alates 2008. aastast. Rekordilise hinnatõusu taga oli mõistagi energiahindade kallinemine, mis on oluliselt suurendanud kulutusi nii eluasemele kui ka transpordile. Ent lisaks kallimale autokütusele, elektrile ja toasoojale on viimastel kuudel kiiremini tõusma hakanud ka toiduainehinnad, mis moodustavad umbes 20 protsenti keskmisest tarbijakorvist.
Ka järgnevad kuud võivad inflatsiooni silmas pidades tulla keerulised. Küll võivad veidi muutuda selle tõukejõud. Energiahindade poolelt on vahepeal langusele pöördunud gaasi hind kerkinud taas väga kõrgele tasemele. Seevastu kivisöe hind on viimastel nädalatel langenud kordades, jõudes umbes 120 USA dollarini tonni eest. Uue koroonatüve hirmus on järsult kukkunud ka nafta hind. Viimase puhul pole muidugi kindel, kui pikalt taoline madalseis kestab, kui maailm uue teadmisega kohaneb.
Eesti elektritarbijaid need uudised muidugi ei lohuta, sest elektri hind ei näi ilmutavat mingeid odavnemise märke. Inflatsiooni silmas pidades on kõige negatiivsem stsenaarium aga see, kus energiahinnad püsivad kõrgtasemel läbi terve talve, samas kui tarbijateni jõuab ka toiduainehindade kallinemine.
Paradoksaalselt tähendab tänane kõrge inflatsioon, et järgmisel aastal jääb hinnatõus selle võrra napimaks. Vaadates maailmamajanduse laiemat pilti on vähe põhjuseid, miks peaks energiahinnad jääma püsivalt praegusele kõrgtasemele. Sarnaselt võib nii mõndagi kaubagruppi, mis on tänavu oluliselt kallinenud, oodata ees hoopis hinnalangus. Nimelt on inflatsioonihirm suurendanud tublisti laovarusid, samas kui turuosalised on tõstnud oma tootmisvõimekust, et buumist osa saada. Suurem pakkumine olukorras, kus laod on juba täis, hakkab paratamatult mõju avaldama ka hinnatasemele.