Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Swedbanki vastu tehakse nädalas paar tõsisemat küberrünnakut

Swedbank. FOTO: Ints Kalnins

Swedbanki teatel pannakse panga infosüsteemide turvalisust proovile paar korda sekundis; tõsisemaid ründeid, kus pank on planeeritud ründe sihtmärgiks, tehakse keskmiselt paar-kolm nädalas.

«Oleme harjunud, sest see on meie äritegevuse paratamatu varjupool,» kirjutas Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma panga blogis.

Liisi Himma FOTO: Madis Veltman

Ta märkis, et sel aastal on kasvanud massiliselt rünakud täiesti tavapäraste ettevõtete suunal. «Küberkelm koputab nüüd süstemaatiliselt läbi kõikide ettevõtete uksed, sest mõni neist on kindlasti lahti unustatud,» nentis Himma.

Kui näiteks majutusasutus, veebikauplus või elektroonikakomponentide tootja ei ole küberturvalisuse peale mõelnud, tekib Himma sõnul küberkelmidel võimalus krüpteerida terve ettevõtte infosüsteem.

«Isegi lunaraha maksmine ei garanteeri, et kurjategijad lõpuks andmed lahti krüpteerivad. See võib tähendada, et ettevõtte tegevus seiskub päevapealt. Tänapäeval paberi ja pliiatsiga ettevõtet töös ei hoia,» rõhutas ta.

Himma möönis, et digitaliseerimise pahupool on küberhaavatavus. «Siit ka lihtne soovitus riigile, et kui ühe käega toetada digitaliseerimise võimaluste kaardistamist, siis samaväärselt peab ettevõtjatel olema võimalusi kaardistada digitaliseerimisega kaasnevad küberohud ja võimalused nende maandamiseks,» kirjutas ta.

«Täna veel ei ole meile omane rääkida digitaliseerimise ja automatiseerimisega kaasnevatest ohtudest samades töötubades, kus räägime võimalustest. Peame selleni jõudma, kiiresti,» märkis Swedbanki ettevõtete panganduse juht.

Riigi infosüsteemi ameti teatel jagati nendega 2020. aastal infot ligi 2700 intsidendist, kuid seejuures tunnistab amet, et tõenäoliselt on see üksnes jäämäe tipp. Tegelikke küberrünnakuid, millest ei teatata, on tõenäoliselt märksa rohkem.

Tagasi üles
Back