/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/07/20/13929638t1h62f5.jpg)
Eurostati andmeil ulatusid Euroopa Liidu (EL) kasvuhoonegaaside heitmed tänavu teises kvartalis 867 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini, kasvades aastaga 18 protsenti.
ELi kasvuhoonegaaside heitmed kasvasid aastaga peaaegu viiendiku võrra
Vaatamata aastakasvule jäid kvartali heitmekogused alla kõigile teistele pandeemiaeelsetele kvartalitele alates 2010. aastast, mil algab Eurostati andmekogum. Heitmete tase oli sel ajaperioodil madalaim 2020. aasta teises kvartalis, kui oli puhkenud koroonapandeemia ja riigid olid rakendanud laialdasi piiranguid. 2021. aasta teise kvartali näitajate terav tõus tulenebki Eurostati hinnangul möödunud aasta madalast võrdlusbaasist ja majanduse taastumisest.
Majandussektoritest panustasid teise kvartali heitmekogusesse enim tootmine ja ehitus, kokku 34 protsenti. Järgnes 19-protsendise osakaaluga elektritootmine, 14 protsendiga põllumajandus, kaheksa protsendiga transporditeenused ja veel kaheksa protsendiga muud teenused.
Majapidamised emiteerisid 101 miljonit tonni CO2 ekvivalenti oma transpordiga ja 52 miljonit tonni kütte ja muude tegevuste läbi, mis moodustasid vastavalt 12 ja kuus protsenti kvartali koguheitmest. Majapidamise kütteheitmed kasvasid aastaga 42 protsenti ja transpordiheitmed 25 protsenti.
Aastavõrdluses suurenesid heitmemahud ka kõigis majandusvaldkondades. Tootmis- ja ehitussektori heitmed kasvasid 22 protsenti, transporditeenuste sektoris 18 protsenti, elektritootmises 17 protsenti ja muude teenuste puhul 13 protsenti. Väikseim oli kasv põllumajanduses, ulatudes vaid 0,2 protsendini.
Vaatamata teise kvartali heitmekoguste kasvule on pikaajaline trend Eurostati teatel siiski stabiilselt langev.