R, 7.10.2022

Põllumajanduskoja meelest seab valitsuse kliimaseisukoht toidutööstuse löögi alla

PM Majandus
Põllumajanduskoja meelest seab valitsuse kliimaseisukoht toidutööstuse löögi alla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Moodsa aja traktoril on kabiinis varustust, mis võib pikanäpumeestele meeldida.
Moodsa aja traktoril on kabiinis varustust, mis võib pikanäpumeestele meeldida. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ei meeldi, et Eesti valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut ligi kahekordistada osa sektorite heitkoguste vähendamise eesmärki.

Valitsus teeb ettepaneku toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut, kuid samas puudub Eestis asjaomastel sektoritel igasugune arusaam, kui suurena nähakse põllumajandussektori ja teiste valdkondade rolli eesmärgi saavutamisel, märgitakse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele Siim Kallasele saadetud pöördumises.

Põllumajanduskojale valmistab muret Eesti valitsuse seisukoht, millega toetatakse Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada transpordi, väikesemahulise energeetika, põllumajanduse, jäätmete ja tööstuslike protsesside sektorites 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 24 protsendini senise 13 protsendi asemel.

Võrreldes 1990. aasta tasemega on Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed vähenenud 45 protsenti. Samas vähendamise aluseks olev 2005. aasta on põllumajanduskoja hinnangul vähendamise aluseks olev 2005. aasta äärmiselt ebasobiv võrdlusaasta, sest just Euroopa Liiduga liitumise järel oli Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate krahhi uue arenguimpulsi ning tootmine aasta-aastalt suurenenud.

Kui võrdlusaastaks valitud 2005. aastal oli põllumajanduslik maakasutus 800 000 hektarit, siis praegu on see pea miljon hektarit. Seetõttu olid 2005. aastal ka põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitmed paarikümne aasta madalaimad. Põllumajanduskoja sõnul on nii ebasoodsa võrdlusaasta tõttu heite vähendamine võimalik vaid tootmise kärpimise kaudu.

Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite osakaal kogu jõupingutuste jagamise määruse sektorite heitest oli 2019. aastal 24,1 protsenti (sh transpordisektor 38,5 protsenti, väikemahuline energeetika 28,3 protsenti). Prognooside kohaselt kasvab põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 25 protsenti ning võrreldes 2019. aasta heitega 4,5 protsenti.

Rakendades heitkoguste vähendamiseks realistlikke lisameetmeid (biometaani tootmise suurendamine ja täppisväetamise tehnoloogiate rakendamine), oleks heitkoguste kasv võrreldes 2005. aastaga hinnanguliselt 24 protsenti ja võrreldes 2019. aastaga 3,7 protsenti, kinnitab kaubanduskoda. «See tähendab, et referentsaasta tõttu ei ole põllumajanduses võimalik tootmist ja loomade arvu vähendamata heitmete trendi negatiivseks pöörata, meetmetega saame ainult heitkoguste kasvu peatada,» seisab koja pressiteates.

Lisaks oli võrdluseks oleval 2005. aastal Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusbilanss tugevalt negatiivne. «Suutsime siis toota vaid 74 protsenti Eestis tarbitavast lihast, ka teravilja ja õlikultuuride toodanguna olime toona alla isevarustamise võime, sest tootsime vaid suurusjärgus 91 protsenti vajalikust kogusest,» märgib koda. «Kuigi teraviljasektoris oleme nüüd netoeksportija, siis lihasektoris sõltume endiselt umbes 20 protsendi ulatuses imporditud toidust. Oleme küll aja jooksul suutnud parandada kodumaise põllumajandus- ja toidusektori positsiooni, kuid endiselt veame Eestisse toitu sisse suuremas väärtuses, kui ekspordime.»

Põllumajanduskoja meelest ei tohi kliimapaketi eesmärkide saavutamine seada ohtu Eesti toidujulgeolekut ega toimuda toidutootmise vähendamise kaudu. «Põllumajandussektoris rakendatavad meetmed ei tohi pidurdada põllumajandustootmist koos isevarustatuse tagamisega ega vähendada põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordipotentsiaali,» leiab koda.

Samuti on Eesti põllumajanduse sidumispotentsiaali mõistmiseks vaja Eesti-ülest uuringut põllumajanduspraktikatest, mis omavad kõige paremat mõju süsiniku sidumisele ja mullatervisele. Uuring peab arvestama Eestis kasvatatavaid kultuure, kasutatavaid harimisviise, kohalikku kliimat jms.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetab võetud suunda saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, kuigi see saab koja hinnangul olema meie põllumajandus-, toidutööstus-, metsandus- ja maamajandussektori jaoks suur väljakutse. «Kui soovime õnnestuda, siis peab rohepoliitikat toetama Euroopat soosiv tugev väliskaubanduspoliitika, keskkonnasäästlikkust ei saa lahutada sotsiaalsest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest,» on märgitud pressiteates.

Seetõttu toetab koda keskkonnaministeeriumi ettepanekut teha kliimapaketi kohta põhjalik mõjuanalüüs, millel peavad valitsuse ja riigikogu seisukohad põhinema ja mis hõlmab nii terviklikku kui ka valdkondade põhist analüüsi ning arvestab kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast.

«Suurema kahju vältimise printsiibile toetuvalt ning rõhudes vajadusele olla hoolas riigile täiendavate kohustuste võtmisel» teeb põllumajanduskoda riigikogule ja valitsusele ettepaneku kuni mõjuhinnangu tulemuste selgumiseni hoiduda paketi suhtes Eestile siduvate kohustuste võtmisest.

Märksõnad
Tagasi üles