/nginx/o/2021/12/02/14237591t1he86e.jpg)
Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline kalapüügikomisjon leppis kokku järgmise aasta püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning kuna mõlema riigi teadlastel ei olnud kalavarude seisust jagada positiivset sõnumit, siis jätab see jälje järgmise aasta püügikvootidele.
Sel aastal olid läbirääkimised eriti keerulised ja kokkulepe ei sündinud kergelt. «Läbirääkimised muutis raskeks tasakaalu leidmine kohavaru parandamise ja lubatud põhjanooda püügipäevade vahel,» kirjeldas kõneluste käiku Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Mitu päeva kestnud läbirääkimiste lõpuks jõuti kokkuleppele, et ahvena püük põhjanoodaga on võimalik 300 püügipäeva ulatuses 15. septembrist kuni 31. oktoobrini. Sel ajavahemikul vähendatakse koha alammõõtu 35 sentimeetrini. «Selline püügikorraldus võimaldab eelmise aastaga võrreldes suurenenud ahvenavaru kasutada maksimaalsel lubatud ja varudele jätkusuutlikul määral,» ütles Lamp.
Peipsi järve olulisim töönduskala – koha, on madalseisus, sest viimaste aastate põlvkonnad on olnud vähearvukad. Sel põhjusel otsustasid mõlemad riigid vähendada koha püügimahtusid 75 tonni võrra. Eesti kalurid võivad järgmisel aastal püüda piirijärvedes 445 tonni koha.
Komisjon leppis kokku, et rääbise kvoot Eesti kaluritele on 45 tonni ja tindi töönduspüük tuleb järgmisel aastal sootuks keelata.
Paremaid sõnumeid said teadlased anda ahvenavarude kohta ja see annab järgmisel aastal Eesti kutselistele kaluritele võimaluse ahvenat püüda 350 tonni võrra rohkem kui tänavu.
Latikavarud on endiselt kõrgel tasemel, kuid mõnevõrra väiksemad kui eelmisel aastal ja Eesti poolel on võimalik seda püüda 795 tonni.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)