Eesti Raudtee investeerib kaheksa aastaga taristusse 840 miljonit

Kaubaveod Eesti raudteel on kokku kukkunud, mistõttu peab puudujäägi katma maksumaksja. Foto: Eesti Raudtee

Äsja kooskõlastusringile saadetud avaliku raudtee arendamise tegevuskava järgi investeerib Eesti Raudtee aastatel 2021–2028 taristusse kokku 840,2 miljonit eurot.

Kogusummast 352,6 miljonit eurot on kavas katta Euroopa Liidu vahenditest, 200,3 miljonit eurot riigi sihtfinantseeringuga ja 287,3 miljonit eurot Eesti Raudtee omavahenditest, selgub dokumendist.

Eesti Raudtee investeerimisprojektide seas on kava järgi Tapa–Tartu raudtee rekonstrueerimine, Lääne-Harju koondprojekt, Tapa sorteerimispargi rekonstrueerimine, Tallinn–Tartu raudtee renoveerimine ja kiiruse tõstmine, Tapa–Narva raudteel kiiruse tõstmine, Haapsalu/Rohuküla raudtee taastamise teine etapp, raudtee elektrifitseerimine, raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont, kõverate õgvendamine Tallinn–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel, raudtee kapitaalremont Tartu–Valga liinil, TAF-TAP TSI ühisprojekt Läti raudteega ning liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine ja liikluskorralduse automatiseerimine.

Heakskiidetud arendusprojektide elluviimiseks on 2021. aastal investeeringuteks planeeritud 39,6 miljonit eurot, 2022. aastal 77,6 miljonit eurot, 2023. aastal 115,3 miljonit eurot, 2024. aastal 140,9 miljonit eurot, 2025. aastal 172,8 miljonit eurot, 2026. aastal 119,2 miljonit eurot, 2027. aastal 104,6 miljonit eurot ja 2028. aastal 70,2 miljonit eurot.

Olemasoleva teenuskvaliteedi parendamisesse panustavatest investeerimisprojektidest on mahukaim Tallinn–Narva, Tapa–Tartu–Valga ja Tartu–Koidula raudteelõikude elektrifitseerimine maksumusega 274,2 miljonit eurot, millele lisanduvad raudteeveoettevõtjate kulud elektriveeremi soetamiseks ja/või diiselveeremi ümberehitamiseks elektriveeremiks.

Projekti eesmärgiks on viia rohkem kaubavedusid raudteele ja vähendada liikluskoormust maanteel ning aidata Eestil täita ka Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitmete koguse vähendamise nõudeid.

Hetkel kavas olevate projektide seast puuduvad finantsvahendid Haapsalu raudtee taastamise teise etapi jaoks aastatel 2025–2028 Risti–Haapsalu/Rohuküla lõigul, kogusummas 80 miljonit eurot, ning raudtee elektrifitseerimise projekti mitteabikõlbulike kulude katmise jaoks summas 31 miljonit eurot.

Tartu–Valga liini raudtee kapitaalremondi jaoks on kavas taotleda vahendeid 50 protsendi ulatuses Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse fondist.

Lisaks Eesti Raudteele teeb taristuinvesteeringuid ka Edelaraudtee AS, 2021–2028. aastal kokku 45,8 miljoni euro ulatuses. Summast 15,5 miljonit eurot kaetakse Euroopa Liidu vahenditest, ülejäänu Edelaraudtee omavahenditest.

Suurim kulurida on raudtee läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimine, milleks on planeeritud kokku 20,8 miljonit eurot. Sellest enamus, 18,1 miljonit eurot, on kavas investeerida 2023. aastal.

Edelaraudtee projektide hulka kuulub lisaks Tallinn-Väike–Liiva raudtee rekonstrueerimine, Liiva–Kiisa, Kiisa–Kohila, Kohila–Rapla, Lelle–Türi ja Türi–Viljandi lõikude hooldusremont, Kohila jaama teede remont ning side- ja turvangusüsteemide uuendamine.

Lisaks vajavad tegevuskava perioodil täiendavalt otsustamist muud võimalikud arendusprojektid, mida praegu tegevuskavas ei ole, kuna need ei ole raudteeolude baas- ega kvaliteedistsenaariumi osaks, nendele puudub rahaline kate riigieelarves ja riigieelarve strateegias.

Nende seas on Tallinna ringraudtee, mille eesmärgiks on saavutada olukord, kus kaubaveod raudteel Paldiski sadamasse ei toimuks enam läbi Tallinna kesklinna ja Kopli raudteejaama. Täiendavalt on võimalik kasutada raudteetrassi reisijateveoks Harju maakonna piires.

Kavandamisel on riigi eriplaneeringu algatamine, kuivõrd ringraudtee asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja Rail Balticu tõttu ka rahvusvaheline huvi. Projekti ligikaudne maksumus on esmastel hinnangutel 112 miljonit eurot. See summa ei sisalda võimalikke kaasnevaid ümberehitustöid Kopli ja Ülemiste jaamades, mis ringraudtee valmimisel kaotavad praegusel kujul kaubajaamadena mõtte, ja võimaliku uue kaubajaama ehitust Lagedi–Tuulevälja piirkonda.

Võimalike projektide hulka kuulub ka Valga–Koidula raudtee renoveerimine ja avamine reisirongiliikluseks, mis maksab hinnanguliselt 42–45 miljonit eurot. Rekonstrueerimisel tuleb rajada ka 5–6 reisijate ooteplatvormi. Praegu toimub Valga–Koidula raudteelõigul ainult vähesel määral kaubavedu.

Lisas otsustas valitsus 2019. aasta juunis kabinetinõupidamisel, et elektrifitseeritakse ka Tallinn–Viljandi raudteelõik, kuid selleks ei ole praegu riigieelarves ja riigieelarve strateegias vahendeid ette nähtud, mistõttu seda investeerimisprojekti ei ole lülitatud Edelaraudtee AS-i projektide hulka.

Edelaraudtee AS on aga viinud läbi esialgse uuringu Tallinn-Väike–Viljandi raudteelõigu elektrifitseerimise osas, mille kohaselt on Elektrilevil vajalik elektrivõimsus olemas ning see on võimalik tagada kolme alajaamaga.