Jõuluostud ⟩ Milliste nõksudega kaupmehed sind ostlema meelitavad?

Allahindlused Foto: Mihkel Maripuu

Kaupmeestel on palju võtteid, kuidas tarbijat ostuotsuse poole nügida. Nutikas on neid trikke silmas pidada, kui minna kauplusesse või e-poodi jõuluoste tegema.

Kuna palju jõuluoste tehakse e-poes, siis on väga oluline, kuidas on seal hinnad paigutatud ja kirjutatud. Meile tundub hind madalam, kui see on kirjutatud väiksemas kirjas, vahendab leadgrowdevelop.com.

Kui aga alustada sirvimist kallimatest toodetest, siis tunduvad järgmised tooted päris soodsad. Näiteks kui esimesena hakkab silma 1800-eurone diivan, siis 800-eurone diivan näib juba täitsa ilma eest saadud. Sellist võtet kutsutakse ankurdamiseks ning selle õnge langevad paraku ka kõige terasemad ostlejad.

Muidugi on enne ostlema asumist mõistlik oma eelarve paika panna. 

Kõik pakkumised pole müügiks 

Mõnikord on pakkumiste sekka pandud ka selline, mis tundub teistega võrreldes jaburalt nigel ja mida keegi niikuinii osta ei taha. Teised variandid tunduvad sellega võrreldes aga oluliselt paremad.

Üks selle strateegia tuntumaid näiteid on ajakirja The Economist pakkumised. Esialgses valikus oli kaks pakkumist. Aastane õigus lugeda Economisti artikleid veebis maksis 59 dollarit. Teine võimalus oli saada iga nädal ajakiri postkasti ning lugeda ka kõiki artikleid veebis, see maksis 125 dollarit.

Lõviosa kliente valis esimese, ehk siis nad ei tahtnud ajakirja postkasti tellida ja piirdusid võimalusega seda veebis sirvida.

Kui pakkumistele lisati ka kolmas võimalus – 125 dollari eest sai kodusesse postkasti ajakirja, kuid veebis seda lugeda ei saanud, muutus kõik. Kui klientidel tekkis võimalus 125 dollari eest lugeda ajakirja nii veebis kui ka paberil – või oli sama raha eest valida ainult paberil pakkumine –, valisid paljud esimese variandi.

Hind sellest ei muutunud, aga korraga tundus 125 dollarit veebi- ja pabertellimuse eest igati mõistlik valik.

Püksid poole hinnaga, isegi kui sa neid ei taha 

Kui müüa mitut toodet korraga, siis tundub, et tegemist on hea kaubaga. Kui klient soovib ühte toodet ning sellega saab teise kaasa eriti hea hinnaga, siis on tegemist päris ahvatleva pakkumisega. Kui lähed kingi ostma ja saad peale ka püksid poole hinnaga, siis tundub, et poeskäik oli edukas. Lõppkokkuvõttes on kulunud aga rohkem raha, sest muidu sa võib-olla ei mõtlekski pükste ostmisele.

Ka hinnad, millel puuduvad komakohad, tunduvad väiksemad. 500 eurot teleka eest kõlab kuidagi oluliselt mõnusamalt kui 514,67 eurot. 

Samuti võib ostma meelitada see, kui ühe korra asemel saab kauba eest maksta mitmes osas. Siis tundub iga üksik makse väiksem ja sõbralikum ning välja käidud hind ei tundugi nii röögatu.

Konksumeetod 

Mõnikord on konks lisatarvikutes. Esimene ost on üsna odav, kuid sellele järgneb ohtralt lisakulusid. Kui seade on ostetud, on konks alla neelatud ja klient õnge otsas.

Üks tuntumaid näiteid on printerid. Printer ise võib maksta imevähe, kuid tint on röögatult kallis. Kui tahad printida, siis pead ikka ja jälle minema sama tootja juurde, et oma tindivaru täiendada.

Kiirustav inimene ei arutle

Üks viis, kuidas inimesi ostma meelitada, on jätta mulje, et pakkumine lõpeb kohe-kohe ja kui sa ei kiirusta, siis jääd millestki väga heast ilma. Nii pole aega mõelda ja kaaluda ning otsus tuleb teha emotsioonide ajel. Tunded ütlevad inimesele aga ikka, et vaja on uusi ja huvitavaid asju.

Inimestena mõjutavad sõnad meid rohkem, kui me endale tunnistada tahame. Näiteks lihatükk, millest on 75 protsenti tailiha, tundub miskipärast parem variant kui see, kus on 25 protsenti rasva.