Oktoobris aeglustus tööstustoodangu mahukasv 2,8 protsendini. Selle taga oli töötleva tööstuse toodangu mahukasvu aeglustumine 3,5 protsendini ja energiatootmises 11,8 protsendini. Mäetööstuses jätkus aga tootmismahu tugev langus – oktoobris vähenes see aastases võrdluses ligi 40%.
Töötleva tööstuse 23-st tegevusalast vähenes tootmismaht seitsmes, mis ei olnud sellele eelnevate lähikuudega võrreldes midagi erakordset, nentis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma analüüsis.
Septembriga võrreldes – töötleva tööstuse tootmismaht suurenes siis üle 8% - mõjutas selle tööstusharu aeglustumist kõige enam puidu-, metall- ja rafineeritud õlitoodete mahukasvu aeglustumine. Metalltoodete tootmismaht jäi oktoobris möödunud aasta sama kuuga isegi samale tasemele.
Tööstustoodangu mahukasv oktoobris küll aeglustus, kuid selle maht liikus üha kõrgemale pandeemiaeelsest tipust üle-eelmise aasta sügisel. Seda toetasid nii töötleva tööstuse kui ka energiatootmise tootmismahtude suurenemine, samas kui mäetööstuse tootmismaht jääb tublisti maha kahe-aasta tagusest.
Töötleva tööstuse tootmismaht tervikuna ületab küll pandeemia-eelse kõrgtaseme, kuid ligi kolmandik selle tööstusharu tegevusaladest ehk selle tööstusharu kogu tootmismahust ligi viiendik selleni ei ulatu.
Mertsina hinnangul toetab lisaks tugevale nõudlusele tööstusettevõtete käibekasvu kiirenenud hinnakasv. «Kuna tööstuse tootjahindade kasv on kiirenenud Eesti mõõtmisajaloo suurimaks – oktoobris kasvasid tööstustoodangu hinnad aastases võrdluses 19% ja töötlevas tööstuses ligi 16%, siis on ka tööstusettevõtete käibekasv sellevõrra tugevam,» märkis ta.
Nii suureneski tööstusettevõtete käive oktoobris ligi 24%, sealhulgas töötlevas tööstuses ligi 19% ja energiatootmises isegi 108%. Töötleva tööstuse ekspordikäive suurenes aastases võrdluses 15%. Ekspordikäibe juures oli tegemist küll tagasihoidliku aeglustumisega, kuid selle taga oli paljuski ka möödunud aasta kõrgem võrdlusbaas. Samuti tuleks arvestada, et ekspordihinnad on aastaga tõusnud 21%, mis aitavad kaasa ekspordikäibe tugevamale kasvule.
Mertsina sõnul on Eesti, Soome ja Rootsi tööstusettevõtete kindlustunne oluliselt tugevam Läti ja Leedu omadest. «Vaatamata tootmismahu kasvu aeglustumisele oktoobris, tööstusettevõtete kindlustunne paranes ning on praegu enam kui 14 aasta tugevaim,» nentis ta.
Samuti ollakse lähikuude tootmise väljavaate suhtes väga positiivsed. Ettevõtete optimism tuleb tugevast nõudlusest.
Ettevõtete osakaal, kelle jaoks ebapiisav nõudlus on suurimaks majandustegevust piiravaks teguriks, on langenud väga madalale tasemele.
Mõõtmisajaloo ehk viimase 26 aasta jooksul on selliste ettevõtete osakaal praegusest veidi madalam olnud vaid 2007. aasta keskel. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on paranenud sarnaselt Soome ja Rootsiga, samas kui Lätis ja Leedus on see oluliselt nõrgem ja on ka mitu kuud halvenenud.
Järsult suurenenud nõudlus on aga kaasa toonud tarneprobleemid, hinnatõusu ja tööjõupuuduse. Ühelt poolt toetab Eesti tööstussektori kasvu suurenenud nõudlus, teiselt poolt on seesama suur nõudlus toonud kaasa tarneprobleemid, tooraine- ja energiahindade tõusu ning tööjõupuuduse. Keskpankade ja valitsuste väga suured rahasüstid majandusse on aidanud riigid suure hooga eelmise aasta majanduslangusest välja tuua, kuid tekitanud nii suure nõudluse, millele tooraineturud ning kaupade tootmine ja teenuste pakkumine järele ei ole jõudnud.
Maksu- ja tolliameti andmetel ei olnud septembris töötlevas tööstuses hõivatute arv veel taastunud kahe aasta tagusele tasemele. Samas on ettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus piirab äritegevust, tõusnud viimase 14 aasta kõrgeimaks. Tarnehäired on tõusnud tööstussektoris aga viimase 23 aasta suurimaks murekohaks.
Energiahindade tõus mõjutab kogu majandust ja ka kogu tööstussektorit, kuid nende mõju tegevusalade lõikes on väga erinev. Kui kõrgete energiahindade toel püstitab energiatootmise käive rekordeid, siis paljudele töötleva tööstuse ettevõtetele on need üha suuremaks koormaks. Oktoobris nägid tööstusettevõtted hinnakasvu jätkumist lähikuudel.
«Tööjõupuudus ja tööjõukulude kasv suunab ettevõtteid investeerima rohkem efektiivsuse tõstmisse,» märkis Mertsina. «Tugeva nõudluse kõrval jäävad tarneprobleemid, kõrged energiahinnad ja kiire hinnakasvuga toimetulek vähemalt lähiajal ettevõtetele tõsiseks väljakutseks.»
Samas suunab tööjõupuuduse ja tööjõukulude kasv ettevõtteid veelgi rohkem investeerima efektiivsusesse ehk masinatesse ja seadmetesse ning teadus- ja arendustegevusse. Investeeringuid toetavad aga madalad intressimäärad. Kuigi tööjõukulud kasvavad töötlevas tööstuses kiiresti, on käibekasv sel aastal oluliselt kiirem olnud ning ettevõtete kasumlikkus on tõusnud viimase kuue aasta kõrgeimaks.
