Töötleva tööstuse 23-st tegevusalast vähenes tootmismaht seitsmes, mis ei olnud sellele eelnevate lähikuudega võrreldes midagi erakordset, nentis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina oma analüüsis.
Septembriga võrreldes – töötleva tööstuse tootmismaht suurenes siis üle 8% - mõjutas selle tööstusharu aeglustumist kõige enam puidu-, metall- ja rafineeritud õlitoodete mahukasvu aeglustumine. Metalltoodete tootmismaht jäi oktoobris möödunud aasta sama kuuga isegi samale tasemele.
Tööstustoodangu mahukasv oktoobris küll aeglustus, kuid selle maht liikus üha kõrgemale pandeemiaeelsest tipust üle-eelmise aasta sügisel. Seda toetasid nii töötleva tööstuse kui ka energiatootmise tootmismahtude suurenemine, samas kui mäetööstuse tootmismaht jääb tublisti maha kahe-aasta tagusest.
Töötleva tööstuse tootmismaht tervikuna ületab küll pandeemia-eelse kõrgtaseme, kuid ligi kolmandik selle tööstusharu tegevusaladest ehk selle tööstusharu kogu tootmismahust ligi viiendik selleni ei ulatu.
Mertsina hinnangul toetab lisaks tugevale nõudlusele tööstusettevõtete käibekasvu kiirenenud hinnakasv. «Kuna tööstuse tootjahindade kasv on kiirenenud Eesti mõõtmisajaloo suurimaks – oktoobris kasvasid tööstustoodangu hinnad aastases võrdluses 19% ja töötlevas tööstuses ligi 16%, siis on ka tööstusettevõtete käibekasv sellevõrra tugevam,» märkis ta.
Nii suureneski tööstusettevõtete käive oktoobris ligi 24%, sealhulgas töötlevas tööstuses ligi 19% ja energiatootmises isegi 108%. Töötleva tööstuse ekspordikäive suurenes aastases võrdluses 15%. Ekspordikäibe juures oli tegemist küll tagasihoidliku aeglustumisega, kuid selle taga oli paljuski ka möödunud aasta kõrgem võrdlusbaas. Samuti tuleks arvestada, et ekspordihinnad on aastaga tõusnud 21%, mis aitavad kaasa ekspordikäibe tugevamale kasvule.