Ettevõtted said mullusega võrreldes kaks korda rohkem riigiabi
2. detsember 2021, 12:30
Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahast toetati eelmisel aastal ettevõtlust 888 miljoni euroga ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi kogumaht kasvas võrreldes aasta varasemaga üle kahe korra peamiselt Covid-19 riigiabi tõttu.
Riigiabi kogumaht Eestis kasvas aastaga pisut üle 455 miljoni euro ja osakaal sisemajanduse koguproduktist suurenes 1,75 protsendipunkti võrra, selgus rahandusministeeriumi ülevaatest.
«Möödunud aasta oli erakorraline ka riigiabis – koos Covid-19 abiga anti riigiabi kokku 831 miljonit eurot,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab. «Toetasime toetuste, laenude ja tagatistega ettevõtjaid, kes sattusid pandeemiapuhangu ja piirangute tõttu raskustesse. Näiteks eraldati 23 miljonit eurot turismisektori ettevõtjatele ja 20 miljonit eurot reisilaevade operaatoritele,» lisas ta.
Koos Covid-19 riigiabiga moodustasid toetused pea poole ehk pisut üle 400 miljoni euro riigiabi üldmahust. Märkimisväärselt kasvasid laenud, 236 miljoni euroni ja tagatised 139 miljoni euroni.
Vähese tähtsusega abi kogumaht oli 57 miljonit eurot, vähenedes aastaga pisut üle 3 protsendi. Vähese tähtsusega abist moodustas suurima osa ehk 97 protsenti toetusena antud abi. Ilma Covid-19 riigiabita toetati ettevõtjaid Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahast kokku 420 miljoni euroga, aastaga vähenes see 3,4 protsenti.
Suurim abi andja oli KredEx, kes jagas üle kolmandiku ehk 35,1 protsenti kogumahust. Järgnesid Elering 12,1 protsendiga ja kultuuriministeerium 9,2 protsendiga.
Riigiabist anti kõige rohkem ehk 144 miljonit eurot keskkonnakaitsele, millest 98 miljonit läks elektrienergia tootmise toetusteks.
Kultuuri edendamise ja kultuuripärandi säilitamise abi moodustas 73 miljonit eurot, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule anti 22 miljonit eurot. Teadus- ja arendustegevust toetati 18 miljoni euroga ning 4 miljoni euroga toetati kohaliku taristu investeeringuid. Regionaalabi anti 21,5 miljoni euro eest.