Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Elron tõstab uuest aastast rongipiletite hindu ligi 10 protsenti (1)

Copy
Elroni juhi Lauri Betlem.
Elroni juhi Lauri Betlem. Foto: Eero Vabamägi

Elroni kaubamärgi all tegutsev riigifirma AS Eesti Liinirongid tõstab alates jaanuarist rongipiletite hindu keskmiselt 9,5 protsenti.

Ettevõtte teatel on hinnatõus tingitud nii diislikütuse kui elektrihinna tõusust, aga ka infrastruktuuritasude kallinemisest. Viimati tõsteti liinirongidel piletihinda 2019. aasta augustis.

«Elron on püüdnud hoiduda rongipiletite hinnatõusust, kuid kuna nii diislikütus kui ka elektrihind on juba pikka aega stabiilselt kasvanud, siis mõjutab see ka rongiliiklust. Seetõttu oleme paratamatult sunnitud hindu tõstma,» ütles Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.

Rongipiletite hinnad on püsinud senisel tasemel üle kahe aasta. Tuleva aasta prognoositavad energia- ehk elektri- ja diislikütuste kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 45 protsenti ehk 2,5 miljonit eurot. Ka raudtee kasutamise ehk infrastruktuuri tasud on kerkinud 16 protsenti ehk üle 3 miljoni euro. 

Piletihind linna lähiliikluses tõuseb 10–40 sendi ning pikematel liinidel keskmiselt euro võrra. «Jätkame 2019. aastast ekspressrongides kehtinud nõudluspõhist hinnastamist ehk vähem sõidetavatel väljumisaegadel on soodsamad hinnad,» selgitas Betlem.

Näiteks Tallinna-Rapla või Tallinna-Aegviigu liinil rongist ostes tõuseb kallima pileti hind praeguse 3,4 euro pealt 3,7 eurole, Tallinna-Tartu ekspressliinil on tõus 12,5 eurolt 13,6 eurole.

Kehtima jääb ka piletisoodustus ehk näiteks veebist eelostetud pilet on kuni 15 protsenti soodsam ning rongi piletimasinast ostes 10 protsenti soodsam.

Tuleva aasta esimeses kvartalis on Elronil plaan hoida rongide sõiduplaan sama ning alates teisest kvartalist liiklussagedust veidi tõsta.

Eesti Liinirongid korraldab Eesti-sisest reisijatevedu rongiga. Elroni kaubamärgi all tegutseval riigifirmal on 38 rongi ja liinivõrgu kogupikkus on 723 kilomeetrit, millest on elektrifitseeritud 132 kilomeetrit.

Elron saab järgmisel aastal riigilt tegevuskuludeks dotatsiooni 30 miljonit eurot.

Tagasi üles