Eelmise kümnendi alguses paistis raudteel veel päike: rööbastel sõitis 30 miljonit tonni kaupa ja Eesti Raudtee kasuminäitajad ületasid 15 miljoni euro piiri. Siis tuli aga Vene-Ukraina kriis, riigiettevõtte tulubaas kuivas kokku ning taevas läks pilve.
Ja pilve on see ka jäänud. Viimasel viiel aastal on Eesti raudteed läbiv kaubamaht püsinud 12–14 miljoni tonni juures aastas, mis ei too taristut arendavale riigifirmale piisavalt raha ots otsaga kokkutulemiseks, rääkimata heast investeerimisvõimest. Sestap sõlmisid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Raudtee juba 2015. aastal – kui asjad hakkasid hapuks minema – lepingu, mille alusel võttis riik raudteefirma puudujäägi enda kanda. Kuigi esialgu sõlmiti toetusleping viieks aastaks, on tänaseks selge, et ilma riigi toeta Eesti Raudtee enam hakkama ei saa. Vastupidi, eile avalikuks saanud raudtee tegevuskavast järeldub, et summad muutuvad üha suuremaks: järgmise kaheksa aasta jooksul tuleb prognoosi järgi riigil välja käia 164 miljonit eurot.