Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti oli mullu kasvuhoonegaaside heitkogustega ELis kümnes

Elektri tootmine Narvas. FOTO: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu (EL) kliimameetmete rakendamise eduaruande järgi oli Eesti möödunud aastal per capita kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest liidu riikidest kümnendal kohal; näitaja küündis ligikaudu 9 tonni süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalendini inimese kohta.

Per capita arvestuses olid Eestist suuremad heitkogused mullu Soomes, Saksamaal, Küprosel, Belgias, Hollandis, Poolas, Tšehhis ning Iirimaal ja ELi suurim näitaja oli Luksemburgis. Madalaim oli näitaja mullu Maltal, tagant teisel kohal oli Rootsi ja kolmandal Läti, selgus dokumendist.

Kui välja arvestada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor ja hõlmata arvestusse rahvusvaheline lennundus, emiteeris Eesti 2020. aastal kasvuhoonegaase kokku 11,58 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, 40 protsenti vähem kui 2005. aastal ja 72 protsenti vähem kui 1990. aastal.

1990. aasta võrdluses on Eesti heitkoguseid ELis enim vähendanud, 2005. aastaga võrreldes on suuremat langust nähtud vaid Kreekas, kus langus küündis 45 protsendini, samas kui Taanis oli näitaja Eestiga samal, 40 protsendi tasemel.

Koguheitest 5,74 miljonit tonni ehk 49,5 moodustas energeetikatööstus. Transport tekitas 2,55 miljonit tonni heitkoguseid, põllumajandus 1,52 miljonit tonni, töötlev tööstus ja ehitus 460 000 tonni, muud tööstusprotsessid 320 000 tonni, prügimajandus 300 000 tonni ning muud sektorid kokku 670 000 tonni.

27 liikmesriigi kasvuhoonegaaside heide kokku vähenes 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga peaaegu 10 protsenti ning võrreldes 1990. aastaga 31 protsenti, ulatudes pea 3,38 miljardi tonni CO2 ekvivalendini.

See tähendab, et EL on oluliselt ületanud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohast eesmärki vähendada heitkoguseid 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega 20 protsenti. Selleks, et jõuda 2030. aasta eesmärgini – vähendada netoheidet vähemalt 55 protsenti ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, tuleb Euroopa Komisjoni teatel teha aga suuremaid jõupingutusi.

Tagasi üles
Back