Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Levikom kaalub sagedusloast ilma jäämisel siiski 5G võrgu arendamist

Peep Põldsamm. FOTO: Laura Oks

Telekommunikatsiooniettevõtte Levikomi tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul kaalub ettevõte juhul, kui tuleval aastal toimuval 5G sageduslubade konkursil loast ilma jääb, 5G tehnoloogia kasutusele võttu kõrgematel, 6 gigahertsi ja 26 gigahertsi sagedusaladel.

«Seal on isegi sagedusriba rohkem, aga kõrgem sagedus tähendab oluliselt väiksemat leviraadiust ning seega oluliselt suuremat arvu tugijaamasid. Suurem võrgumaksumus tähendab kahjuks ka selle võrra kõrgemat hinda kliendile – siin olekski vaja riigil teha kaalutletud otsus,» ütles Põldsamm BNS-ile.

Samuti saaks Levikom kasutada nende seni kasutatavas 6 gigahertsi sagedusalas praeguse võrgutehnoloogia ja 5G-tehnoloogia hübriidlahendust.

Möödunud nädalal võttis riigikogu vastu elektroonilise side seaduse, mis on eelduseks sidevõrkude turbemääruse kehtestamisele, see omakorda 5G sagedusala konkursi väljakuulutamisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sõnul pannakse konkursi tingimused paika veel sel aastal, ent lubade arvu pole siiani otsustatud.

Lõpliku lubade arvu Põldsamm ennustada ei oska. «Tegemist on ju majandus-poliitilise otsusega ning eks nad teevad selle vahetult enne seda, kui konkursi määrus on vaja vastu võtta,» nentis ta. Kui otsustatakse välja anda kolm luba, siis Põldsammi vaates pole konkurssi vaja, sest keegi peale praeguste operaatorite ei tule osalema.

Kui otsustatakse väljastada neli luba, siis neljandale loale saab tema hinnangul olema ilmselt tõsisem konkurents kui kolmele esimesele, kuigi neljas on 90 megahertsi, mitte 100 megahertsi nagu ülejäänud.

Levikomi seisukoht on, et tehniliselt saab välja anda neli luba ilma ühtegi olemasolevat mobiilioperaatorit raskemasse seisu pannes. Igaüks nendest saaks 100 megahertsi laiuse loa, mis on Põldsammi sõnul ka 5G standardikohane maksimumlaius.

Võrgus võib kasutada laiemat kanalit, näiteks 130 megahertsi, juhul kui antaks välja kolm luba, aga kliendiseadmed kasutavad maksimaalselt 100 megahertsi ehk klient ei võida Levikomi vaates sellest laiemast kanalist midagi. Küll võidaks tegevjuhi sõnul operaator, kuna peaks paigaldama vähem tugijaamasid.

«Ära ei tohiks unustada ka asjaolu, et kõikidel mobiilioperaatoritel on meeletult sagedusressurssi, mis on nendel vanade tehnoloogiatega võrkude – 2G, 3G, 4G – all kinni. Ega need sagedusload kuhugi ära ei kao – vaja neil kiiremini võrgutehnoloogiat vahetada ning sealt vabaneks neil nii palju ressurssi, et oleks võimalus turule lasta vajadusel ka viies või kuues operaator,» rääkis Põldsamm.

«Praegu on ikka tegemist sageduste kui rahvusliku piiratud ressursi monopoliseerimise püüdega,» lisas ta.

Tänased operaatorid võtavad tema sõnul sageduse kasutusse enda 4G võrkudes, mis ei tee neid 5G võrkudeks. «Natukene laiem sageduskanal võrreldes praeguse 4G-ga annab küll natuke kiirema andmeside, aga ei enamat,» ütles ta.

Eesti majandusele oleks Põldsammi vaates aga vaja esimest päris 5G võrku, mida saavad rajada operaatorid, kellel vana 4G või 3G võrku all ei ole ehk tema sõnul ainult kas Levikom või praegu Leedus ning Lätis tegutsev Bite, sest need operaatorid ei hakka 4G võrku ehitama, vaid teevad kohe uusima tehnoloogiaga võrgu ehk päris 5G.

Juhul kui Levikom loa saab, on plaanid ikka samad, mis alates 2015. aastast – kasutada 5G võrgu tehnoloogiat juhtmeta püsiühenduse viimiseks üle Eesti, lisaks asjade interneti teenuste pakkumiseks, millega tegeletakse läbi tütarfirma Noranetj uba 2016. aastast.

Sel suvel, kui riik andis teada, et nad rohkem võrkude turvalisuse regulatsiooni üle läbirääkimisi turuosalistega ei pea ning lähevad nii elektroonilise side seaduse muudatuse kui võrkude turvamääruse vastuvõtmisega edasi, taaskäivitusid ka Levikomi läbirääkimised investoritega.

«Ka praegu oleme tihedates läbirääkimistes investoritega ja soovime konkursi alguseks valmis saada,» ütles Põldsamm. Lisaks on tema sõnul Levikomi tegevjuhtkonda tulemas olulist täiendust.

Kuniks aga 5G sageduslubade olukord laheneb, üritab Levikom vee peal püsida praeguste investorite rahakoti peal.

Kui luba ei saada, siis taas kohtusse minekuks Põldsamm enam põhjust ei näe. «2018–2020 kohtuvaidluses selgus, et eraõiguslik isik antud regulatiivset akti vaidlustada ei saa, see otsus on jõustunud ja midagi vaielda enam ei ole, ning sisuline küsimus – lubade arv – on majandus-poliitiline otsus, mida saab vaielda mitte kohtus, vaid poliitilistes tagatubades ning seda enne, mitte pärast regulatsiooni kehtestamist,» selgitas ta.

Tagasi üles
Back