/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2021/12/01/14234828t1h2e41.jpg)
20. sajandi alguses muutus eestlaste jõululaud uhkemaks. Perenaistele suunatud ajakirjad kutsusid üles toituma tervislikumalt ja mitmekesisemalt ning õpetussõnu jagus ka jõulude puhuks.
100 aastat tagasi oli jõululaual sealihaküpsis ja rullsült
Eesti Vabaõhumuuseumi ekspositsiooni- ja haridusvaldkonna direktor Dagmar Ingi rääkis, et 20. sajandil leidsid aset muutused nii inimeste igapäevases toitumises kui ka jõululaual.
Pühadelaud muutus rikkalikumaks ja varasemast rohkem hakati pöörama tähelepanu selle kaunile väljanägemisele. Ajakirjas Taluperenaine (1928) kirjutatakse: «Tõsi, perenaine on wäsinud päewasest askeldusest, kuid on ta jõudnud walmistada maitsewad jõulutoidud, peaks ta ennast weel pisut pingutama ja korralikumalt katma ka laua jõuluõhtuks. See aitaks palju kaasa pühadetunde tõstmisele. Lastele aga jääks kustumata mälestus armsast kodust, ilusast jõuluõhtust ning ellu minnes oskawad nad ta ema waewa hinnata.»
Perenaistele anti näpunäiteid, kuidas valgele laudlinale asetada jõulude ajal kaunistuseks kuuseoksi ning kuidas etiketikohaselt paigutada nuge-kahvleid, klaase ja taldrikuid.
Jõululõuna valmistamiseks said toonased perenaised mõtteid Euroopa ja baltisaksa köögist inspireeritud uutest kokaraamatutest ja naisteajakirjadest.
Nii kogus populaarsust ka külmlaud: salatid, heeringas, lihalõigud, pasteet. Kindlasti ei puudunud pidusöömingult sült ja sealihaküpsis ehk ahjupraad. Sinna kõrvale ikka hapukapsad, ahjujuurviljad ja eestlase lemmikud – ahju- või keedukartulid!
«Seaküpsise asemel võis aga pakkuda ka näiteks rullsülti ehk sealiharulle, millele lisati tavapärase soola-pipra kõrval maitseks võõramaist ingverit. Poodides pakutav suurenenud maitseainevalik aitas ka lihtsaid roogasid põnevamaks muuta,» õpetas Ingi.
/nginx/o/2021/12/01/14234858t1h38c7.jpg)
Tema kinnitusel pöörati varasemast enam tähelepanu maiustustele. Moodsad ja mugavad puupliitidega köögid võimaldasid perenaistel aina peenemaid küpsetisi valmistada. Klassikalised piparkoogid, valged piparkoogid, piparkoogimaitselised koogid, kringlid ja tordid olid jõululõuna krooniks.
«Selge on see, et nagu praegugi, ei olnud sugugi mitte kõikide inimeste pidulauad ühtviisi rikkalikult ja kaunilt kaetud. Igaüks tegi ikka oma võimaluste ja soovide järgi. Ent ükskõik kui kasinalt ka ei elatud, oli jõulutoit argipäevasega võrreldes kasvõi pisut parem ja pidulikum,» tõdes Ingi.
Retseptid
Rullsült sealihast
- 3–4 naela (1,3–1,8 kg) põrsa küljepekki
- soola
- 1 tl peenendatud ingweri
- 1/2 tl peenendatud pipart
- wett
- soola
- 10 tera würtsi
- 1 loorberileht
Liha pestakse külma weega ja pühitakse kuiwaks. Laotakse lauale nahapool allapoole ja peenendatud maitseained ning soola riputatakse liha poolele, keeratakse siis kõwasti rulli ja seotakse puhta sidumisnööriga, alates ühest otsast ning lõpetades teises, ümbert kinni ja jälle risti üle tagasi.
Nüüd pannakse rull keewa weega, kuhu lisatud soola, würtsi ja loorberileht, tulele ning keedetakse pehmeks. Leemest wõttes pannakse rull kerge wajutise alla külma kohta jahtuma. Antakse lauale wiiludeks lõigatult sinepi ja äädikaga. On liha liig raswane wõib panna wahele wasikaliha wiilusid. Hoitakse alal lahjas soolwees.
Pehme piparkook
- 200 g võid
- 2 kl suhkrut
- 4 muna
- 2 tl jahvatatud kaneeli
- 2 tl jahvatatud kardemoni
- 2 tl jahvatatud nelki
- 2 spl sidrunimahla
- 500 g hapukoort
- 2 tl söögisoodat
- 3 klaasi jahu
- Pohlamoosi
Hõõru või suhkruga vahule, lisa ükshaaval munad, kogu aeg massi ühtlaselt segades. Sega sooda hapukoore hulka ja lisa see munavahule. Seejärel sega juurde ka maitseained ja jahu. Vala tainas kõrgemasse vormi, küpseta 200 kraadi juures pool tundi. Jahtunult lõika kook laiupidi pooleks ja pane kahe kihi vahele moos. Pealt võib koogi kaunistada ka suhkruvaabaga.