/nginx/o/2021/12/01/14234131t1hda57.jpg)
Ebaselgus koroonaviirusega pole mõjutanud väljavaadet, et Euroopa aktsiaindeksid jõuavad 2022. aastal uute tippmarkideni. Turu veduriks on ettevõtete paranevad majandustulemused, selgub Reutersi küsitletud 23 fondijuhi, strateegi ja maakleri arvamusest.
Viimase kahe nädala jooksul läbiviidud küsitluse kohaselt prognoositakse Saksamaa DAX ja Prantsusmaa CAC 40 aktsiaindeksile tuleva aasta keskpaigaks vastavalt esmaspäevase sulgemisväärtusega võrreldes 8- ja 6-protsendist tõusu.
Laiem Euroopa Stoxx 600 indeks peaks tõusma juuliks seitse protsenti ja jõudma 500 punktini. See oleks 10 punkti kõrgemal indeksi senisest rekordtasemest, mis saavutati 17. novembril.
Kuigi reedel kukkusid Euroopa aktsiad koroonahirmus 3,7 protsenti, on aktsiad jätkuvalt aasta algusest tõusnud 17 protsenti.
2021. aasta aktsiaturu tugeva tõusu põhjuseks on madal 2020. aasta võrdlusbaas, Refinitiv I/B/E/S andmetel tõusid ettevõtete kolmanda kvartali kasumid 58,8 protsenti. Võrreldes esimese kvartali 96,4- ja teise kvartali 152,6-protsendise kasumikasvuga on tegemist ettevõtete teenimisvõimaluse aeglustumisega.
«Üleilmselt, nagu ka euroalal, saab aktsiaturu põhiveduriks ettevõtete kasumikasv,» ütles Credit Suisse'i globaalstrateegia juht Philipp Lisibach.
Samas on Euroopas koroona hoogustumine ja sellest tingitud uute piirangute kehtestamine löönud kindlustunnet.
«Euroopas on kujunenud vastutuulteks ootamatult kasvanud energiahinnad, kasvav koroonasse nakatumine ja tarneraskused,» ütles Evli Banki vanemportfellihaldur Tomas Hildebrandt. «See tekitab lühiajaliselt ebakindlust, mis peaks tuleval aastal järele andma.»
Kui enamus küsitletud investoritest prognoosis head börsiaastat, siis leidus ka languse ennustajaid. Maaklerfirma Tradition strateeg Stephane Ekolo prognoosis, et 2022. aasta lõpuks langeb Stoxx 600 indeks majanduskasvu aeglustumise tõttu umbes 30 punkti võrra 430 punktini.
«Tõenäoliselt ettevõtete tulemused halvenevad kuue kuu jooksul, kuna jätkuvalt segavad tarneahela katkestused, majanduste taasavamise hoog raugeb, võimalikud on uued piirangud ja reaalintressid tõusevad,» lausus Ekolo.
Riskidena toodi välja inflatsiooni hoogustumine, mis võib sundida Euroopa Keskpanka kiirendama lõdvast rahapoliitikast loobumist.
Kui Saksamaal kasvasid tarbijahinnad oktoobris aastaga 4,6 protsenti, siis novembris ulatus inflatsioon juba 6 protsendini.
Tõusvad intressitasemed võivad anda Euroopa pangaaktsiatele hoogu juurde. Tänavu on Euroopa pangaaktsiad tõusnud 28 protsenti. Samuti võivad 2022. aastal kaarte segada aprillikuised Prantsusmaa presidendivalimised. «Euroskeptikust president oleks oht Euroopa integratsioonile,» lausus Lisibach.
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)