Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Üürimise oluliseks puuduseks peetakse omaniku seatud tingimusi

Copy
Suurim eelis "üüri, et osta" teenuse puhul on see, et keegi ei kirjuta üürnikule ette reegleid elamiseks.
Suurim eelis "üüri, et osta" teenuse puhul on see, et keegi ei kirjuta üürnikule ette reegleid elamiseks. Foto: Margus Ansu

Luminori uuringust selgus, et üle poole Eesti elanikest nimetas üürimise oluliseks puuduseks erinevaid omaniku seatud tingimusi, millest tuleb kinni pidada.

Pea kolmandik vastajatest nimetas kodu üürimise üheks miinuseks, et omanik ei pruugi lubada korteris lemmikloomade pidamist ning natuke alla viiendikku tegi murelikuks omaniku soovimatus üürida kodu väikelastega perele.

Veidi vähem ehk 11 protsenti vastanuist tõi kitsaskohana välja, et omanik ei pruugi lubada eluasemel remonti teha, 4 protsenti aga seltskonnaürituste korraldamise keelu.

«Peaaegu kõik kaaluvad mingil hetkel oma kodu üürimist või ostmist. Kui sa pole aga veel otsustanud, kus sa päriselt elada soovid, on targem alustada kodu üürimisest,» selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. «Samas tasub silmas pidada, et üürikorteris elades ei saa kunagi kindel olla, kui pikalt seal elada saad, sest isegi mitmeaastane üürileping ei anna sulle garantiid. Üürnikuna pead järgima ka üürileandja mängureegleid, näiteks kohanema tema maitse ja disainivalikutega ning läbi rääkima võimalikud remonditööde soovid. Ka lemmiklooma pidamine võib osutuda keeruliseks, kui üürileandja sellega nõus ei ole.

Umbes pooled küsitletud eestlastest tunnistasid, et eluaseme üürimise peamised negatiivsed küljed on seotud ebastabiilsusega, mis on seotud üüri tõstmise ja üürilepingu ootamatu lõpetamisega.

«Oma kodu ostmine loob kindlasti palju suurema turvatunde ja stabiilsuse kui elukoha üürimine. Kuna aga enamik võtab kinnisvara ostes endale laenukohustusi või kavatseb uues elukohas veeta mitu aastat või isegi terve elu, ei ole kindlasti soovitav kiirustades otsuseid langetada,» rõhutas Rebane.

Uuring, milles osales kõigis Balti riikides üle 1000 inimese vanuses 25–55, korraldati tänavu septembris koostöös uuringukeskusega Norstat.

Tagasi üles