Kolmanda kvartali tugev majanduskasv oli ootuspärane, kuid jäi alla mõningate analüütikute ootustele. Vaatamata sellele kasvas Eesti majandus Euroopa Liidu riikidest kõige enam.

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6 protsenti. Jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse kogutoodang (SKT) 7,9 miljardit eurot. Eesti SKT kasv oli kolmandas kvartalis Euroopa Liidu üks kiiremaid. Kõige lähemal Eestile oli Rumeenia majanduskasv, kõik ülejäänud riigid jäid sellest kaugele maha.

Kui eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, siis sel aastal on majanduskasv olnud läbi kõigi kvartalite kiire: võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga on majandus stabiilselt tänavu igas kvartalis kasvanud. Kasv on laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtiv­an­alüütiku Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralise tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad.

«Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15 protsenti maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,» nentis Müürsepp.

Kommentaarid
Copy