KÜSITLUS ⟩ Eestlaste koroonajärgne finantsheaolu on üks Euroopa kõrgemaid (1)

BNS
Copy
Eelnõude kohaselt saaksid Kohtla-Järve endised juhid lahkumise puhul kaasa prisked "viiesajaliste pakid".



Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Eelnõude kohaselt saaksid Kohtla-Järve endised juhid lahkumise puhul kaasa prisked "viiesajaliste pakid". Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Intrumi iga-aastasest uuringust, mis viidi läbi 24 Euroopa riigis, selgus, et pandeemia mõjutab küll tarbijate maksejõulisust, kuid eestlaste majanduslik kindlustatus on lätlaste ja leedulaste ning Euroopa ja Põhjamaade keskmiste näitajatega võrreldes kõrgem.

34 protsenti Eesti tarbijatest usub, et Covid-19 mõjutab nende rahaasju veel vähemalt 12 kuud, ja 17 protsenti prognoosib, et maksejõulisuse normaliseerumiseni kulub rohkem kui kaks aastat.

Eestlaste majanduslik kindlustatus on aga oluliselt kõrgem kui eurooplastel keskmiselt, eriti võrreldes teiste Balti riikide elanikega. Nii Leedus kui ka Lätis usuvad ligi pooled tarbijad, et Covid-19 negatiivne mõju nende rahalisele olukorrale kestab vähemalt aasta, selgus uuringust.

Pandeemia on erinevaid riike ja demograafilisi rühmi mõjutanud ebaproportsionaalselt. Kuigi enamikku tööhõive olukord otseselt ei mõjutanud, ütleb 37 protsenti eurooplastest, et on praegu vaesem kui enne kriisi algust. Eestis väidab sama 26 protsenti vastanutest.

Enim on mõjutatud just madalama sissetulekuga leibkondade liikmed, mis suurendab ühiskonnas majanduslikku ebavõrdsust. Piirkonniti vaadates tõuseb see näitaja Ida-Euroopas 44 protsendini ja Lõuna-Euroopas 43 protsendini, samas Põhja-Euroopas on see 31 protsenti, mis on siiski kõrgem kui Eestis.

14 protsenti eestimaalastest leidis, et on täna jõukam kui enne pandeemiat – võrreldes Euroopa keskmise näitajaga, mis on 10 protsenti. End varasemast jõukamaks tunnistanud eestimaalastest tõusis praegusel töökohal palk 47 protsendil vastanutest ja 26 protsenti läks paremale tööle. 43 protsenti väitis, et Covid-19 piirangute tõttu on nad kulutanud vähem raha sellistele valdkondadele nagu transport ja väljas söömine, ning 40 protsenti väitis, et nende finantsvarade väärtus on kasvanud.

«Kriis on põhjustanud Euroopas suurema finantsilise polariseerituse, mõjutades ebaühtlaselt riike ja demograafilisi rühmi. Madala sissetulekuga leibkondade ja turismist sõltuvate riikide sissetulekud on langenud. Samal ajal on nii kodumajapidamised kui ka ettevõtted pandeemia ajal oma sääste suurendanud,» ütles Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.

47 protsenti Euroopa madala sissetulekuga leibkondadest kogeb, et neil on praegu halvem olukord, 32 protsenti aga tunnistab, et nende sissetulekud on kasvanud. Noorem põlvkond on saanud suurema löögi kui vanem – 40 protsenti Euroopa Z-põlvkonna vastajatest ning 30 protsenti beebibuumi põlvkonnast ütleb, et nende olukord on halvem kui enne kriisi.

Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust, nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude.

Tänavuses uuringus osales 24 012 tarbijat. Küsitlus viidi läbi 21. juulist kuni 26. augustini.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles