Nõo lihatööstus: verivorsti ja süldi müük on laes juba enne jõule

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük Foto: Nõo Lihatööstus

Ehkki sülti ja verivorsti peetakse traditsiooniliselt jõuluaja toiduks, kasvab mõlema toote müük mühinal juba oktoobri algusest saadik. Nõo Lihatööstuse veretoodete müük suurenes oktoobris-novembris aastaga 24 protsenti ja süldi müük 40 protsenti.

«Öeldakse, et verivorsti parim müügimees on lumi, samas nägime, kuidas juba oktoobrist hakkas grillvorst tasapisi asenduma verivorstiga. Julgen öelda, et eriti noorema põlvkonna tarbijad on veretoodetest üha teadlikumad ja näevad neis maitsvat ning tervislikku alternatiivi. Kvaliteetse verivorsti tunnused on naturaalne seaveri, odrakruubid või- tangud, naturaalne sea- või lambasool ja vähe lisaaineid,» ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Ehkki veretoodete müük on olnud tänavu sügisel üllatavalt kõrge, saavutab tarbimine absoluutse tipu siiski aasta viimastel nädalatel ehk jõulude ja aastavahetuse paiku, mil Eesti inimesed söövad üle 300 tonni veretooteid. «See teeb koguseliselt 250 grammi inimese kohta, mis võrdub kahe suure või kaheksa väikse verivorstiga,» näitlikustas Kruustük.

Teine tootegrupp, mille menu sel sügisel eriliselt silma paistab, on sült. «Kui mõned aastad tagasi tegi süldi müük vähikäiku, siis täna on olukord vastupidine. Näeme selgelt, et sült jõuab üha rohkemate eestlaste, sealhulgas noorte inimeste toidulauale. Ka restoranid hindavad sülti rohkem ja võtavad selle oma menüüdesse tagasi,» sõnas Kruustük.

Huvitava tähelepanekuna tõi ta välja, et kuigi leibkonda kuuluvate inimeste arv kipub Eestis vähenema, siis süldipakendite suurus pigem suurenema. «Kui reeglina müüme me sülti 300-grammistes karpides, siis tänavu tulime välja ka 500-grammise karbiga, mis on osutunud väga populaarseks. See näitab, et ka korraga söödavad kogused on tõusnud,» ütles Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.