Eesti majandus kasvas kolmandas kvartalis 8,6 protsenti

Ehitustööd Tallinna sadamas D-terminali ees. Kui uskuda analüütikuid, siis ootab Tallinna Sadama aktsiat ees korralik tõus. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus kolmandas kvartalis 8,6 protsenti ning jooksevhindades moodustas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 7,9 miljardit eurot.

Eelmise aasta kolmandas kvartalis oli majandus pandeemiast tingituna languses, aga sel aastal on majanduskasv olnud kiire. Vaatamata piirangutele on majandusel läinud hästi. Võrreldes koroonaeelse, 2019. aastaga on majandus stabiilselt kasvanud. Kasv on jätkuvalt laiapõhjaline ja mitmed tegevusalad on näidanud väga jõudsat edasiminekut.

Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vedasid majanduskasvu ehituse, info ja side, kinnisvaralase tegevuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad. Samuti näitasid positiivseid tulemusi töötleva tööstuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnad.

«Viimastes kvartalites on majandusel läinud küll hästi, aga kõik tegevusalad ei ole veel pandeemiaeelset taset saavutanud. Enim kriisis kannatanud majutus ja toitlustus jääb 15 protsenti maha kahe aasta tagusest tasemest, ka töötleval tööstusel on veel veidi taastumise suunas minna,» nentis Müürsepp.

Ainsaks majandust pidurdavaks tegevusalaks oli kolmandas kvartalis energeetika, mille langus oli tingitud kiirest elektri ja gaasi hinnatõusust.

Sisemajanduse kogutoodangu muutus. Foto: Statistikaamet, kuvatõmmis.

Eratarbimine kasvas majandusega sarnases tempos 8,7 protsenti. Kiiremat kasvu näitasid kulugrupid, mis pandeemias rohkem pihta said – vaba aeg ja kultuur, transport, restoranid ning hotellid, rõivad ja jalatsid. Samuti kasvasid teistest rohkem kulutused kestvuskaupadele nagu riided ja kodusisustus.

Müürsepp toob välja, et pärast mitut tugevat kvartalit tabas kolmandas kvartalis langus investeeringuid. «Eelkõige tarkvarasse ja andmebaasidesse tehtud investeeringute kahanemise tõttu vähenesid investeeringud 8,8 protsenti. Kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse langesid 11,4 protsenti. Seevastu suurenesid koos majanduse arenguga ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 32 protsenti ning muudesse masinatesse ja seadmetesse 15,1 protsenti,» täpsustas ta.

Hoogsalt jätkus väliskaubanduse areng – eksport ja import suurenesid võrdselt 17,5 protsenti. Kõige kiiremini edenes teenuste eksport, mis kasvas arvutiteenuste ning muude tehniliste ja äriteenuste najal 38,9 protsenti. Teenuste import suurenes enim tänu kaubaveole meretranspordis ja ladustamisele. Kaubavahetust toetasid kõige enam puit ja puidutooted, arvutid ja elektroonikaseadmed, metallitooted ja elektrienergia.

Võrreldes eelmise kvartaliga kasvas sesoonselt korrigeeritud SKP 0,7 protsenti ja võrreldes 2020. aasta kolmanda kvartaliga kasvas 9,2 protsenti.

Rahvamajanduse arvepidamise andmete põhjal saab teada, kuidas Eesti majandusel läheb. Majanduskasvu ja -langust mõõdetakse peamiselt SKP ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste majanduslik heaolu.