SEB: Balti suurettevõtete kindlustunne on kõige kõrgem Eestis

BNS
Copy
SEB
SEB Foto: Elmo Riig

SEB poolt oktoobris läbi viidud suurettevõtete uuringud näitavad, et vaatamata käimasolevale pandeemiale, tarneahela probleemidele ja energiahindade tõusule on finantsjuhid ärikliima suhtes Balti riikidest kõige optimistlikumad 62 protsendiga Eestis.

Leedus hindavad ärikliimat järgneva 12 jooksul heaks või väga heaks 55 protsenti finantsjuhtidest, Lätis 51 protsenti, teatas SEB. Kõige kõrgema hinnangu andsid ärikliimale 72 protsendiga aga Rootsi ettevõtted.

«Kuigi sügis on toonud uusi riske, vaatavad Rootsi finantsjuhid pandeemiast varasemast veelgi selgemalt kaugemale, siis uuring näitab, et finantsjuhid usuvad, et paljud probleemid on ajutised,» kommenteeris SEB ökonomist Marcus Widén.

Kindlustunne ja positiivne hoiak järgmisele aastale vastu vaadates on SEB teatel andnud ka kindluse võtta suuremaid riske, kuigi ka väljakutseid jagub. Kasvavad tööjõukulud ja kvalifitseeritud tööjõu puudus on panga sõnul juba mitu aastat olnud suurimaid murekohti Läti ja Leedu ettevõtete jaoks, ent oskustööliste puudust ja tööjõukulude suurenemist pelgavad nüüd ka Eesti ja Rootsi finantsjuhid.

«Kui vahepeal tuli põhiteemaks ettevõtetel COVID, siis nüüdseks on tagasi aastatepikkune mure number 1 – kvalifitseeritud tööjõu puudus ja seeläbi ka üldine personalikulude kasv,» ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.

Rootsi suurettevõtete puhul on töötajate arvuga seotud ootused jõudnud tasemele, mida pole nähtud alates 2018. aasta kevadest. Samal ajal on aga kvalifitseeritud tööjõu nappus järk-järgult tõusnud ka Rootsi finantsjuhtide päevakorda – kevadel pidas seal spetsialistide puudust probleemiks 26 protsenti vastanutest, nüüd juba 34 protsenti. Leedus, oli see number kõige kõrgem, kus oskustööliste nappuse tõi esile 59 protsenti ettevõtetest.

Lisaks tööjõu puudusele nähakse murekohta ka tööjõukuludes. Nii Leedus, Eestis kui ka Lätis on personalikulude suurenemine finantsjuhtide järgmise 12 kuu suurimate väljakutse seas, vastavalt 57 protenti, 56 protsenti ja 41 protsenti.

Rootsis on kasvav tööjõukulu riskide hulgas endiselt üsna madalal kohal, kuid samas on see üks riske, mis on kahes viimases uuringus enim tõusnud – kevadel pidas seda väljakutseks vaid 6 protsenti vastanutest, nüüd 14 protsenti. Kuigi arvatakse, et pandeemia poolt tekitatud defitsiit laheneb iseenesest, on oht, et see võtab palju aega. Probleemi püsimisel on SEB sõnul tõenäoline, et personalikulud edaspidi tõusevad, kuna konkurents vajalike kvalifitseeritud töötajate pärast on suur.

Lätis on enim muret tekitavad veel uued COVID-19 piirangud, seda tõi välja 59 protsenti vastanutest. Eestis ja Rootsis nähakse suuremat survet ka hindadele ja kasumimarginaalidele, vastavalt 67 protsenti ja 33 protsenti, kuigi Rootsis peetakse mainitud riske madalamaks kui kevadises uuringus, mil see protsent oli 41.

Võrreldes kahe aasta taguse ajaga on küberriski totaalne muretus vähenemas. Baltikumis tõid selle riskina välja 7 protsenti Leedu, Läti 4 protsenti Läti ja 8 protsenti Eesti finantsjuhtidest.

Ka Rootsis nähakse küberriske järjest suurema ohuna. Võrreldes eelmise aasta sügisega näeb küberriskis üht olulisimat ohtu 6 protsendi asemel 15 protsenti finantsjuhtidest. Tõenäoliselt on see tingitud aasta jooksul toimunud suurt ärikahju toonud ja meedias tähelepanu pälvinud häkkerite rünnakutest.

Ettevõtete prioriteedid erinevad üsna oluliselt nii Baltikumi ettevõtete kui Rootsi võrdluses. Eesti ettevõtted keskenduvad SEB sõnul digitaliseerimisele, automatiseerimisele ja innovatsioonile, lätlaste prioriteedid on sarnased. Leedu suurettevõtetest 25 protsenti prioritiseerivad aga investeeringute mahu suurendamist.

Rootsi finantsjuhid on seadnud peamiseks prioriteediks orgaanilise kasvu, samas peavad nad prioriteetseteks valdkondadeks ka uute toodete kasutuselevõttu, investeeringuid suuremasse tootmisvõimsusse ja kulude vähendamist. Ettevõtete omandamine on jätkuvalt oluline prioriteet, kuid jäänud samale tasemele võrreldes kevadega.

Baltikumis keskendutakse investeeringute ja ettevõtete võimalike laienemiste osas jätkuvalt eelkõige koduturgudele. «Digitaliseerumise prioriteetsus on Eestis finantsjuhtide seas mõne aastaga kasvanud kaks korda. Jätkuvalt aga näevad vaid 10 protsenti Eesti ettevõtteid, et nende edasine kasv võiks tulla laienemisest välismaale. Küsimus, et kui kaua me väikese majandusena saame piirduda oma kasvus kohapealse laienemisega,» nentis Sokolov.

Üle pooltel Baltikumi ettevõtetel on juba paigas strateegia kliimamuutustest põhjustatud väljakutsetega kohanemiseks ja üle pooled ettevõtted hindavad oma toodete/teenuste jalajälge. 80 protsenti kõigist finantsjuhtidest väidavad, et ettevõte kavatseb investeerida jätkusuutlikkusse järgmised 12 kuud. CO2 jalajälje mõõtmine on üks olulisemaid investeeringute sihtmärke ning 87 protsenti Baltikumi finantsjuhtidest näeb keskkonnaga seotud investeeringutes ka majanduslikku kasu.

CFO uuringute puhul on vastajateks ettevõtted Rootsist ja Baltikumist, kelle aastakäive ulatub vähemalt 20 miljoni euroni. Kaheksandat korda korraldatud uuringu fookuses on ettevõtete hinnang majandusolukorrale, peamised probleemid ning võimalused ärikeskkonnas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles