T, 27.09.2022

Analüütikud ootavad III kvartalis 10 protsendi lähedast majanduskasvu

BNS
Analüütikud ootavad III kvartalis 10 protsendi lähedast majanduskasvu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitab, mis majandusega nüüd juhtuma hakkab.
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitab, mis majandusega nüüd juhtuma hakkab. Foto: Arvo Meeks

Majandusanalüütikud prognoosivad, et selle aasta kolmanda kvartali Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv tuleb tugev ja küündib 10 protsendi lähedusse.

 
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman/Postimees

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles BNSile, et pank on oma prognoosides arvestanud umbes 10 protsendi juurde jääva kasvunumbriga. Samas tõdes analüütik, et Eesti SKT kasvu ennustamine kvartalitäpsusega on küllalt tänamatu töö, kuna seda võivad suuresti mõjutada mõned üksiktehingud.

Praeguse parima teadmise pinnalt võiks Nestori sõnul oodata statistikaametilt siiski teadet väga tugeva majanduskasvu kohta ka kolmandas kvartalis. Näiteks tõi ta esile, et maksu- ja tolliameti andmetel kasvas kolmandas kvartalis ettevõtete käive 26 protsenti, mis ei jää oluliselt maha teisest kvartalist, kui käibekasv küündis 30 protsendini.

«Mäletatavasti küündis SKT kasv teises kvartalis 13 protsendini. Kui majanduse nominaalkasv võis kolmandas kvartalis olla üsna lähedal teise kvartali numbrile, siis inflatsiooni mõjuga korrigeeritud reaalkasvuks kujuneb siiski märksa tagasihoidlikum number,» lausus analüütik.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Mihkel Maripuu/postimees Grupp/scanpix Baltics

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles BNSile, et tema arvestuste järgi on selle aasta kolmanda kvartali majanduskasv 9 protsendi lähedal.

«Kuna kolmandas kvartalis eelmise aasta madala võrdlusbaasi mõju taandus, siis olid enamik tootmise ja tarbimise poole komponentide kasvud teise kvartaliga võrreldes nõrgemad,» märkis ökonomist, ent lisas, et samas oli majandusaktiivsus ja selle kasv jätkuvalt tugev.

Eratarbimise kasvu toetas Mertsina sõnul pensionirahade kiire kasutamine septembris, kuid ka suvekuudel suurendasid inimesed hoogsalt oma tarbimiskulutusi. «Kapitaliinvesteeringud läksid kolmandas kvartalis kergesse langusesse või olid need vaid nõrga kasvuga, kuna Volkswageni suurinvesteeringute mõju taandus. Selle võrra oli väiksem ka teenuste impordi kasv,» selgitas ta.

Enamiku tegevusaladele kasvu toetasid Swedbanki peaökonomisti sõnul nii tugev sise- kui välisnõudlus. Kuigi kaupade ja teenuste ekspordi- ja impordikasvud aeglustusid, kasvas ökonomisti sõnul Eesti ettevõtete eksport kiiresti ja suur nõudlus tootmissisendite järele kergitas ka importi.

«SKT täpse kasvu leidmist mõjutab oluliselt ettevõtete varude õige number. Kuigi tööstusettevõtete hinnangul on nende valmistoodete varud vähenemas juba pikemat aega, siis SKT arvestuses aasta esimesel poolel varud hoopis suurenesid,» lisas Mertsina.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab. Foto: Konstantin Sednev

LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles BNSile, et kokkuvõttes peaks SKT kasvama kolmandas kvartalis rohkem kui 10 protsenti.

«Kolmandas kvartalis jätkus kindlasti tugev majanduskasv. Ehitusmaht suurenes 15 protsenti, tööstustoodangu maht 8 protsenti ja jaekaubanduse müügitulu maht 12 protsenti. Kolme peale moodustavad nimetatud sektorid veidi vähem kui kolmandiku Eesti majanduses loodud lisandväärtusest,» selgitas analüütik.

Lisaks jätkas Aabi sõnul võidukäiku IT sektor, kus kogu palgafond oli ligikaudu veerandi võrra suurem kui aasta tagasi ning käive kasvas kolmandiku võrra. «Suuri kasvunumbreid leiab teistestki sektoritest. Paari eelneva kvartaliga võrreldes tuleb sel korral ilmselt mõnevõrra väiksem panus tootemaksudest,» tõdes ta.

Analüütiku sõnul on majanduskasvu soodustanud tugev välisnõudlus Eesti kaubanduspartnerite poolt, kuid märkimisväärse panuse andis kindlasti ka teise pensionisamba rahade väljamaksmine septembris, mis suurendas kohalike inimeste tarbimist.

«Majanduse üldine kindlustunne püsib viimase 14 aasta kõrgeimal tasemel, seejuures on optimism hakanud levima ka teenustesektorisse. Eeldades, et koroonaviiruse uued tüved ei põhjusta aasta lõpus massilist äride sulgemist, jätkub majanduses sama lennukas hoog vähemalt aasta lõpuni,» lausus Aab.

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Foto: Remo Tõnismäe

Luminori peaökonomist Tõnu Palm rääkis BNSile, et panga prognoos septembrist viitab väga kiire kasvu jätkumisele kolmandas kvartalis, aastavõrdluses prognoositakse 10,6-protsendist majanduskasvu.

«Eesti majandus püsib kiireima kasvuga euroala majanduste seas ja tööturu paranemine oli kolmandas kvartalis märkimisväärne. Naiste töötuse numbrid jõuavad esimesena kriisieelsele tasemele,» märkis ökonomist.

Väga jõuline tarbimise kasv sai Palmi sõnul kolmandas kvartalis täiendavat tuge teisest pensionisambast väljavõetud pensionisäästudest, mis jõudsid tööstuskaupadesse, majatarvetesse ja eluasemetingimuste parandamisse. Seejuures autoturul püsib nõudlus suurem kui pakkumine.

«Tarbimisele lisandus kahekohaline ekspordi ja investeeringute kasv, mis võtab järgnevatel kvartalitel vaid mõnevõrra hoogu maha. Täna on vähe märke arenenud riikide majanduskasvu aeglustumisest, tööstuses on tellimusi rohkem kui jõudlust. Tööhõive näitajad, sealhulgas ka naabri Soome juures peegeldavad väga head kasvuväljavaadet,» lausus ökonomist.

Kui tänavuseks on Luminori peaökonomisti sõnul riskid kiirema kasvu suunas, siis järgnevatel kvartalitel on oodata kõrgema inflatsiooni taustal marginaalselt mõõdukamat kasvutempot. «2022. aasta kokkuvõttes kogeme 4 protsendi lähedast hinna ja majanduskasvu. Kiirem hinnakasv, mida veavad jätkuvalt suures osas energiahinnad, lõikab tarbijate ostujõudu,» nentis ta.

Palmi sõnul on praegu esimesi märke globaalsete allhankeahelate põhjustatud hinnasurvete vähenemisest maailmaturu gaasihindades, transpordikuludes ning toorme hindades.

«Tänane erakordselt kiire hinnakasv aeglustub euroalas, sealhulgas Eestis suvele vastu minnes, lubades Eesti puhul ka tempokat reaalpalkade kasvu. Viimane koos säästumäära alanemisega sillutab teed turismile, autoostudele ja muule tarbimisele,» lisas ökonomist.

Tänavu teises kvartalis kasvas SKT võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 12,9 protsenti, jooksevhindades moodustas SKT 7,4 miljardit eurot.

Statistikaamet avaldab andmed kolmanda kvartali majanduskasvu kohta teisipäeval, 30. novembril.

Märksõnad
Tagasi üles