:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2021/11/26/14225632t1h0e17.jpg)
Keskmine brutopalk kerkis statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 7,8 protsenti, 1553 euroni. See on viimaste aastate üks suurimaid tõuse ning ekspertide sõnul pole lähiajal palgakasvu aeglustumist oodata.
Keskmine brutopalk kerkis statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes 7,8 protsenti, 1553 euroni. See on viimaste aastate üks suurimaid tõuse ning ekspertide sõnul pole lähiajal palgakasvu aeglustumist oodata.
Kõige kõrgemad olid palgad Harju- ja Tartumaal ning info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning energeetika tegevusaladel.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul tõusis keskmine palk samasuguses suurusjärgus ka enne koroonapandeemiat. «Kui mullu palgakasv pigem pidurdus, siis sel aastal on see taas tõusuteel. Kolmandas kvartalis oli muutus viimaste aastate suurimaid,» ütles Tarkiainen.
Kõrgeim brutokuupalk oli taas Harju- (1700 eurot) ja Tartumaal (1531 eurot) ning madalaim Hiiu- ja Ida-Virumaal, kus see oli 370 euro võrra väiksem Eesti keskmisest. Kõige enam tõusid palgad aastaga Lääne- ja Valgamaal, langesid aga Põlvamaal.
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul oli kolmanda kvartali palgakasvu taga kiirenenud inflatsioon, tööjõu, eriti oskustööjõu puudus, ettevõtete kasvuvõimlaused ning raha kättesaadavus.
Swedbanki analüütiku Liis Elmiku sõnul on sel aastal suurenenud palgatulu ebavõrdsus: kõrgema palgaga töötajatel on palk tõusnud rohkem kui madalama palgaga ametitel.
Kahe aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 11 protsenti. Kuid palgakasvu tempo on väga erinev. Nii on Elmiku sõnul ITs ja mäetööstuses palk kahe aastaga tõusnud 20 protsendi võrra, samas kui kaubanduses vaid kaks protsenti.
Kui varasematel aastatel on palgad kasvanud kiiremini palgaskaala alumises otsas, siis sel aastal kasvasid hoogsamalt just kõrgemad palgad. Palgaskaala alumise viiendiku palk tõusis maksuameti andmetel üheksa kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid kolme protsendi võrra, ülemisel viiendikul aga seitse protsenti. Selle taga on Elmiku sõnul ühelt poolt alampalga külmutamine sel aastal ja teiselt poolt koroonakriis, mis on pannud keerulisesse olukorda just need valdkonnad ja ametid, kus keskmine palk on madalam.