Swedbank: rekordilised ehitusmahud on tõstnud tööjõu nõudlust
25. november 2021, 12:54
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja nentis, et koos rekordiliste ehitusmahtudega on kiiresti tõusnud nõudlus tööjõu järele ning just tööjõupuudust tunnetavad ehitusettevõtted praegu materjalipuuduse kõrval peamise probleemina.
Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15 protsenti rohkem kui aasta varem, vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16 protsenti. Ehitusettevõtted ehitasid kokku 1047 miljoni euro eest, sellest hooneid 713 miljoni ja rajatisi 334 miljoni euro eest, teatas amet neljapäeval.
Rõbinskaja märkis pressiteates, et osaliselt oli kasvu taga eelmise aasta kolmanda kvartali ehitusmahtude langus ning sellest tulenev madalam võrdlusbaas. Siiski ületas maht ka kriisieelse aasta kolmandat kvartalit 5 protsendi võrra ning püstitas ühtlasi uue mahurekordi.
Ehitusmahu kasvu taga oli ökonomisti sõnul hoonete ehituse suurenemine. «Hoonete ehitusmaht suurenes kolmandas kvartalis 26 protsenti võrreldes aasta varasemaga ning jõudis samuti uue rekordilise tasemeni. Rajatiste ehitusmaht jäi kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes ligikaudu samaks,» tõi ta välja.
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht jäi kolmandas kvartalis aastases võrdluses samaks ning moodustas 4 protsenti kogu ehitumahust. Eelmise aasta samal ajal oli vastav osakaal 5 protsenti ning pandeemiaeelsel ajal kaks korda kõrgem ehk 8 protsenti.
Rõbinskaja osutas, et ka ehitusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris, jõudes viimase 14 aasta kõrgeima tasemeni. Samuti püsib kõrge hinnang tulevastele ehitustöödele, kuna nõudlus on tõusnud.
«Kui kevadel ja suvel valmistasid ehitusettevõtete jaoks enim muret ehitusmaterjalide tarneprobleemid ja hinnakasv, ei ole olukord nende hinnangul enam halvenenud, kuid probleem endiselt püsib. Rekordilised ehitusmahud ning tellimuste kasv on kiiresti tõstnud nõudlust tööjõu järele. Materjalipuuduse kõrval tunnetavad ehitusettevõtted peamise probleemina tööjõupuudust – seda pidas ehitustegevust piiravaks juba ligi pool ehitusettevõtetest,» selgitas Rõbinskaja.
See omakorda hoiab tema sõnul ka palgakasvu ehituses kiirena.
«Kasutusse lubatud eluruumide arv oli aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes aastatagusest 11,5 protsenti madalam ning seda mõjutas eelmisel aastal osa projektide ajutine peatamine ja uute projektide planeerimise edasilükkamine,» märkis ökonomist.
Rõbinskaja sõnul on tekkinud olukord, kus pakkumine ei ole suutnud tugeva nõudlusega sammu pidada. «Seda näitab ka uute korterite jääk pealinna korteriturul, mis kolmandas kvartalis jätkas langust. Uusarenduste põud, aga ka arendajate suurenenud kulud on omakorda korterite hinnakasvu kõrgena hoidnud – selle aasta esimese kümne kuuga kasvasid korterite hinnad pealinna korteriturul 9,4 protsenti, Eestis tervikuna 10,4 protsenti võrreldes aastatagusega.»
Kuigi ehituslube on kolmandas kvartalis väljastatud aastatagusest 24 protsenti vähem, märgib ökonomist, et selle taga on baasefekt, kuna aasta tagasi samal ajal oli ehituslubade arv kvartaliarvestuses viimase 15 aasta kõrgemaid.
«Selle aasta üheksa kuu kokkuvõttes on ehituslubade arv aastatagusest 7 protsenti madalam, kuid kõrvutades lubade arvu 2019. aasta kolme kvartaliga, on see 13 protsenti kõrgem. Seega püsib lootus, et juba lähiajal on planeeritavad arendused turule tulemas ning leevendavad vähemalt osaliselt eluasemeturul tekkinud puudujääki,» ütles ta.
Kõrget aktiivsust korteriturul oli näha taas oktoobris, mil tehingute arv nii Eestis kokku kui ka pealinna korteriturul ületas mõnevõrra selle aasta märtsi ja aprilli tehingute arvu.
«Seda toetas ka septembris teisest pensionisambast väljavõetud raha, mida osaliselt kasutati eluaseme ostmiseks. Majapidamiste eluasemeinvesteeringuid toetab palgakasv, soosivam olukord tööturul, aga ka suurenenud säästud ning pensionireform,» selgitas Rõbinskaja.
Mitteeluruume lisandus kolmandas kvartalis 3 protsenti enam kui eelmise aasta samal ajal, kuid kolme kvartali kokkuvõttes lisandus mitteelamuturule 30 protsenti vähem pinda kui veel eelmisel aastal samal ajal, tõi ökonomist välja. Samas on selle aasta kolme kvartali jooksul väljastatud ehituslube mitteeluruumidele 5 protsenti rohkem võrreldes aastatagusega ning 34 protsenti enam kui 2019. aastal.
«Ettevõtete kindlustunde taastumine koos üldise majanduskeskkonna paranemisega annavad julgust ehitusinvesteeringuid ellu viia. Riiklikud investeeringud jäävad ehitusmahte toetama. Nende mõju ehitusmahtudele lähiaastatel suureneb, kuna lisatoe annavad riiklikele taristuinvesteeringutele Euroopa Liidu rahad,» prognoosib Rõbinskaja.