Musta reede nõuanded: kuidas tunda ära netipettust?

Internetis osteldes tuleb olla ettevaatlik. Foto: Arvo Meeks

Koroonaajal hüppeliselt kasvanud e-poodlejate hulk on valmis agaralt ära kasutama musta reede allahindlusi, kuid samal ajal on aktiveerunud ka veebipetised, kes omakorda proovivad ära kasutada e-poodidest soodustusi jahtivaid kliente.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik ütles, et suurte allahindluste ja juba ka jõulukinkide varumise aega kasutavad ära mitte ainult tarbijad, vaid ka petturid.

«Kelmide digioskused on pidevalt paranenud ja praegu pole nende jaoks enam mingi probleem teha kiiresti viisaka väljanägemisega veebileht, sotsiaalmeediasait või veebireklaam, mille abil potentsiaalseid ohvreid püüdma hakata,» rääkis Kiik.

Loomulikult lubavad sellised leheküljed eriti suuri allahindlusi, nii et soodsana tunduvad pakkumised võivad paljusid sellesse lõksu meelitada. «Alati tasub meeles pidada seda lihtsat tõde, et kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis reeglina see seda ka pole,» märkis Kiik.

«Netis osteldes tuleb olla väga tähelepanelik ja veenduda, et see, kelle juures ostu sooritad ning kelle lehele oma pangakaardi andmed sisestad, on päriselt olemas ja usaldusväärne teenusepakkuja,» toonitab Kiik.

Ära usu liiga odavat hinda 

Ohu märgid on näiteks mõne väga kalli luksuseseme või elektroonikaseadme – ehte, käekella, nutitelefoni või eksklusiivse parfüümi – pakkumine tavapärasest mitu korda madalama hinnaga. Kui 1000 eurot maksev ese on ühtäkki müügis 200 euroga, siis võiks see muuta ostja ettevaatlikuks ja panna ta müüja tausta tähelepanelikumalt uurima.

Arvestama peab, et petturid on aina osavamad ning lisaks üsna korraliku väljanägemisega veebilehtedele oskavad nad kopeerida VISA ja Mastercardi silte, lisada oma lehtedele erinevaid turvalisusele viitavaid märke – nii on võltslehekülgi järjest raskem eristada usaldusväärsetest ostukohtadest.

Hoia oma andmeid 

Sagenenud on ka sotsiaalmeedias levivad pettused, kus inimesi meelitatakse auhinnaloosiga postitusele klikkima, kuid selle taga on pahavara, mis kogub inimeste andmeid.

Andmeõngitsus jätkub sellisel juhul ka hiljem. Petturid võivad hakata saatma inimestele pahavaraga linke kullerfirmade nimel, näiteks pakkudes võimalust jälgida oma ostu teekonda. Kuid sellise tegevuse tegelik eesmärk on jällegi inimeste isiklikele andmetele ligipääs.

Kuidas end selle kõige vastu kaitsta? Kiige sõnul tuleb eelkõige olla ohtudest teadlik ja tähelepanelik ning võimalusel kasutada ostlemiseks tuntud ja usaldusväärseid veebipoode.

Kiik soovitab enda kaitsmise ühe võimalusena teha näiteks e-ostlemiseks eraldi maksekaart, millel hoida vaid ostuks vajalik summa. Nii on võimaliku pettuse ohvriks langemise korral kahju väiksem kui näiteks terve kuu krediidilimiidi kaotsiminekul.

Kui aga äpardus on siiski juhtunud, tuleb sellest kohe teavitada nii oma panka kui ka politseid.

Millised on levinumad ohumärgid?

• Veebileht pakub väga hea hinnaga populaarseid tooteid, mida on raske mujalt leida ehk tegelikkuses on need juba läbi müüdud.
• Erakordselt suured allahindlused. Kui allahindlus tundub liiga hea, et olla tõsi, siis võibki see olla pettus.
• Sulle laekub link kullerfirmalt, mis kutsub jälgima ostu, mida sa ei ole teinud.
• Veebileht ei tööta korralikult, näeb kummaline välja, raske on leida kontakte ja infot selle e-poe või ettevõtte kohta.
• Veebileht on äsja registreeritud. Seda saad kontrollida näiteks aadressilt www.whois.com