Eesti panga teatel väljastati oktoobris eluasemelaene rekordilises mahus ehk 184 miljonit eurot.
Oktoobris väljastati eluasemelaene rekordilises mahus
Sõlmitud lepingute arv oli ligikaudu võrdne maikuus sõlmitud suure lepingute arvuga, keskmine väljastatud laenusumma aga varasemast suurem. Aastaga kasvas pankade eluasemelaenuportfell 8,6 protsenti.
«See on viimase kümne aasta kiireim kasv ning euroala keskmisega võrreldes ligi poolteist korda suurem. Majapidamiste võlakoormuse tõusuga suureneb aga ka tõenäosus, et neil võib tekkida raskusi laenude tagasimaksmisega,» kirjutas Eesti Panga ökonomist Gaili Grüning.
Samal ajal on eluasemelaenude keskmine aastaintressimäär langenud. Selles peegeldub ökonomisti sõnul konkurentsi suurenemine eluasemelaenuturul. Majapidamistele antud tagatisega eluasemelaenude keskmine intressimäär oli oktoobris ajaloo madalaim ehk 2 protsenti.
Madalam intressimäär vähendab küll praeguseid laenuteenindamiskulusid, kuid tähendab ökonomist sõnul ka seda, et laenuvõtja peab võtma arvesse, et baasintressimäärad võivad tulevikus tõusta. «Siinsete pankade intressimäär on ulatunud tipphetkel 6 protsendini, kuid praegu sisaldab keskmine intressimäär peamiselt vaid pankade riskimarginaali,» lausus Grüning.
Kõrgema laenumaksete ja sissetuleku suhtarvuga laenude osakaal suurenes kolmandas kvartalis. Et piirata liigsest laenukasvust tulenevaid riske, on Eesti Pank kehtestanud kommertspankadele nõuded, mis seavad laenuvõtjate võlakoormuse kasvule piirid. Teiste hulgas on kehtestatud piirmäär laenumaksete ja sissetuleku suhtarvule. Selle nõude järgi ei tohi laenuvõtja kuised laenukohustused ületada 50 protsenti tema sissetulekutest, võttes arvesse intressitõusu.
Sarnaselt eelnenud poolaastaga suurenes ka kolmandas kvartalis selliste uute laenude osakaal, mille puhul laenumaksete ja sissetulekute suhtarv jäi piirmäärale väga lähedale. See tähendab, et uute laenuklientide seas on üha rohkem laenuteenindamise kulude või sissetulekute muutuste suhtes haavatavaid majapidamisi.
«Majanduse taastumine on ka ettevõtted taas julgemini laenama pannud. Ettevõtete puhul on näha just kinnisvaraga seotud laenude kiiret kasvu,» märkis Grüning.
Kinnisvaraettevõtete laenujäägi kasv ulatus oktoobris ligi 10 protsendini. Ettevõtetele väljastatud laenude portfell on viimase poolaastaga suurenenud kokku 330 miljoni euro võrra. Sellest moodustasid 239 miljonit kinnisvaraettevõtetele väljastatud laenud.