Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti firmade ehitusmaht suurenes kolmandas kvartalis 15 protsenti ja ületas pandeemiaeelse taseme

Ehitustööd Tallinna sadamas D-terminali ees. FOTO: Sander Ilvest / Postimees

Statistikaameti andmetel ehitasid ehitusettevõtted kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 15 protsenti rohkem kui aasta varem ning vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 16 protsenti.

Ehitusettevõtted ehitasid kokku 1047 miljoni euro eest, sellest hooneid 713 miljoni ja rajatisi 334 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 23 protsenti rohkem, rajatiste - teede, sildade, sadamate, magistraaltorustike, side- ja elektriliinide, spordiväljakute - ehitamine jäi samale tasemele.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaare sõnul on ehitusturu kasvu jätkuvalt mõjutanud nii eelmise aasta madal võrdlusbaas kui ka viimaste aastate suurem materjalide hinnatõus. «Pandeemiaeelse ajaga võrreldes on olukord juba pisut parem ehk ehitusturg on 2021. aasta esimese kolme kvartali põhjal paremas seisus kui 2019. aastal,» kommenteeris ta.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude suurenemine. Rohkem ehitati nii uusi hooneid, aga enam tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Ehitusmahtude kasvu toetas ka rajatiste ehitus.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud vähenesid eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kümnendiku võrra. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 4 protsenti, aasta varem aga 5 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1737 uut eluruumi ehk ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.

Ehitusluba väljastati 2521 eluruumi ehitamiseks, mida on neljandiku võrra vähem kui aasta varem. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 266 mitteelamut kasuliku pinnaga 171 900 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao,- büroo- ja haridushoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, kuid nende maht suurenes.

Tagasi üles
Back