Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Erakorraline pensionitõus sai riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu

Eurod FOTO: Arvo Meeks

Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai kolmapäeval riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu.

Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmise vanaduspensioni tõusu praegusega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.

Praeguse valitsuse üks põhilisi eesmärke on tagada meie vanemaealistele väärikas vanaduspõlv, kus neil säilib isiklik otsustusvabadus – kas lõpetada töötamine, minna vahepeal paindlikule pensionile või jätkata töötamist ka pensioniealisena.

«Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,» rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. «Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa.»

Siiski ei tasu ministri sõnul unustada ka isiklikku vastutust vanaduspõlveks valmistudes. «Solidaarsuspõhimõttel toimiv esimene sammas tagab toimetulekuks baassissetuleku, kuid mugavaks äraelamiseks peame ka ise juurde koguma. Pensioni kasvav baasosa ja niisamuti teise lugemise läbinud pensionite tulumaksust vabastamist puudutav eelnõu toetavad seda,» ütles ta.

Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele, mis toob kaasa keskmise pensioni suurenemise koos indekseerimisega 654 euroni, tõuseb rahvapension 20 euro võrra, ulatudes 286 euroni kuus. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt 314 euroni. Sellega vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski.

Pensionite baasosa tõstmisest võidavad lisaks vanaduspensioni saajatele ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad, ühtekokku 321 000 inimest. Rahvapensioni määra tõus aitab parandada 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut.

Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid.

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest.

Pärast 1. jaanuari 2023 baasosa suurendamist oleks 44-aastase staažiga pensioni suurus umbes 611 eurot. Alates 2023. aasta 1. aprillist oleks keskmine vanaduspension umbes 654 eurot, praegu on see 552,38 eurot.

Rahvapensioni määr on praegu 255,18 eurot. Pärast 1. jaanuari 2023 erakorralist pensionitõusu oleks see 293 eurot, peale indekseerimist 2023. aasta aprillis aga 314 eurot. Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas vähemalt 15 aastat pensionistaaži.

Tagasi üles
Back