Eesti kaitsetööstus: oleme kasvanud 200 miljoni eurose käibega majandusharuks

Toimetas Carl-Robert Puhm
Copy
Milrem Robotics on Eesti kaitsetööstus üks lipulaevu.
Milrem Robotics on Eesti kaitsetööstus üks lipulaevu. Foto: Ago Gaškov

Eesti kaitsetööstus on viimase kümmekonna aastaga kasvanud enam kui 100 ettevõtet koondavaks sektoriks, mille käive ületab 200 miljoni euro piiri, ütleb Eesti Kaitsetööstuse Liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

«Kui veel kümmekond aastat tagasi küsisid kriitikud, miks on Eestil kui väikeriigil tarvis oma kaitsetööstust, siis tänaseks on kaitsetööstussektor kasvanud riigi ja ettevõtete ühise pingutusena enam kui 200 miljoni eurose käibega majandusharuks, millel on suur ekspordiväärtus,» selgitas Ränisoo tänase kaitsetööstuse aastakonverentsi eel.

«Vabariigi valitsuse poolt oktoobris kinnitatud uues kaitsetööstuspoliitikas sõnastatud ambitsioon on veelgi suurem – kasvada kümnendi lõpuks kolm korda, ületades 600 miljoni piiri, millest omakorda vähemalt 70 protsenti ehk üle 400 miljoni läheks ekspordiks,» tõi Ränisoo esile ja hindas, et see on täiesti realistlik eesmärk.

Kaitsetööstuse liidu tegevjuht nentis, et võimalusi kaitsetööstusettevõtete arenguks ja kasvuks on tänast julgeolekuolukorda ning vajadusi arvestades küllaldaselt.

Kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi lisas, et iga ettevõtte põhise arengu kõrval on kaitsetööstussektori kasvavaks väärtuseks ka ettevõtete ühistegevused ehk konsortsiumid, mis loovad tugeva pinnase Eesti kaitsetööstuse edule Euroopas tehnoloogiliselt innovaatilise kaitsevõime loomisel.

«Ühine eesmärgipõhine arendustegevus ning teadmiste-oskuste jagamine suurema lisandväärtuse loomiseks on heaks eelduseks nii suurtel Euroopa-ülestel hangetel osalemiseks kui sektori üldise edu ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Seda on kinnitanud näiteks Euroopa Liidu suunas tehtud edukad ühispakkumused ja suurprojektide eestvedamised. Samuti Eesti 6x6 soomuki arenduseks loodud konsortsiumi panus või idapiiri seirelahendusi pakkuvate ettevõtete koostöö, kus kompetentside ühendamisel luuakse rahvusvaheliselt vajalikke lahendusi,» sõnas Veskimägi.

Ta lisas, et kui sektor alustas üksikute kaitsetööstuslikke tooteid ja teenuseid pakkuvate ettevõtete najal, siis täna on sektori kasv saanud hoo sisse nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt. «Kuigi iga ettevõte loob riigikaitse seisukohalt unikaalset toodet või teenust, siis ettevõtete koostöös tekkiv lisandväärtus loob tugevamaid rahvusvahelisi sidemeid ning tagab laiema julgeolekugarantii,» nentis Veskimägi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles