/nginx/o/2021/11/22/14216470t1h244e.jpg)
Endise keskkonnaministri Tõnis Möldri viimase hetke otsus vähendada riigimetsa uuendusraie pindala ligi 13 protsendi võrra kahandab metsa- ja puidusektori loodavat lisandväärtust 342 miljoni euro võrra ning riigi eelarvesse jääb otsuse tagajärjel laekumata 230 miljonit eurot eelarve tulu, leiab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.
Metsa- ja puidutööstuse sektor leiab, et olukorras, kus riigieelarve vajab puudujäägi lappimist ja ühiskonna poole pöördutakse sõnumitega vajadusest alustada maksudebatti, loobutakse kergekäeliselt olulisest sissetulekust ilma sisulise mõjude analüüsita ja ettevõtete teavitamiseta.
Tööstuse esindajate sõnul muudetakse otsusega riigimetsa raiemahtude arvestamise alused metsanduslikest/sisulistest politiitilisteks, mis suurendab ettevõtete jaoks ebakindlust tuleviku otsuste osas.
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei kaasatud otsuse langetamisse tööstussektorit kui riigimetsa peamist klienti.
«On taunimisväärne teha taoliseid otsuseid hilistel õhtutundidel, mõjutatud osapoolt eelnevalt teavitamata. Eesti ettevõtted vajavad rahvusvahelistel turgudel edukaks konkureerimiseks ning väärtusahelas kasvamiseks selget ja ennustatavat ettevõtluskeskkonda,» ütles Välja.
Tema sõnul on viimase aasta jooksul riik korduvalt ettevõtlussektorit kaasamata teinud üleöö suure negatiivse mõjuga otsuseid. «Järjekordne järsk ärikeskkonna muutus mõjutab otseselt riigi maksulaekumisi ja töökohti maapiirkondades, aga ka ettevõtete soovi Eestisse investeerida,» leiab Välja.
«Eelarve puudujäägi tingimustes peaks kabinetivaikuses ettevõtluskeskkonna kahjustamise asemel tegema koostööd selle nimel, et ühiskonna jõukus ja riigi tulud kasvaksid, milleks on rohepöörde raames Eestil head eeldused,» toonitas ta.
Liidu hinnangul halvab otsus ka Eesti üleminekut biomajandusele ning suurendab jätkuvat sõltuvust fossiilsetest ressurssidest, muu hulgas ka Vene gaasist.
Puit seob kasvades atmosfäärist CO2 ning sellel on suur potentsiaal kliimamuutustega võitlemisel ja ühiskonna tarbimisjälje vähendamisel. Ligi 6000 teadusartiklil baseeruv ÜRO IPCC kliimaraport toob välja, et boreaalses metsavööndis, kus ka Eesti asub, on metsade majandamisel ja puidust toodetel oluline roll kliimamuutustega võitlemisel.
Välja rõhutab, et kui puidus sisalduv süsinik kantakse üle toodetesse, võivad need säilitada süsinikku pikaajaliselt ja asendada emissioonirohkete energiamahukate materjalide kasutamist näiteks ehituses või energia tootmises.
«Raiemahu piiramine toob kaasa raskusi kohalikule puidutööstusele ja tekitab kohalikust puidust toodete kallinemist, mis omakorda viib selleni, et rohkem tooteid imporditakse või hinnasurve pärast valib tarbija odavama, aga keskkonnale vähem sõbraliku alternatiivi,» selgitas ta.
Avalik pöördumine saadeti peaminister Kaja Kallasele, keskkonnaminister Erki Savisaarele, majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ja rahandusministrile Keit Pentus-Rosimannusele.
Metsa- ja puidusektor loob aastas kogulisandväärtust hinnanguliselt 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ligi 15 protsenti Eestis loodavast lisandväärtusest, selgub 2020. aastal tehtud Ernst & Young Balticu analüüsist.
Eesti metsa- ja puidusektor annab peamiselt maapiirkondades tööd ligi 60 000 inimesele ja on väliskaubandusbilansi põhiline tasakaalustaja.
Swedbanki uuringu kohaselt on tegu Eesti kõige automatiseerituma ja digitaliseerituma tööstusharuga.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)